Firenze Vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Milaano > Milano
P Brügge > Brugge
50. rida:
Linnriik koges kolme erineva vabariikliku valitsemiskorraga valitsemist.
 
== Firenze kommuun (1115-14341115–1434)==
Firenze vabariik moodustati veidi enne markkrahvinna Matilde di Canossa surma 1115. aastal. Vabariigi esimeseks vallutuseks oli naabruses asunud [[Fiesole]] linnriigi maade liitmine [[1125]]. aastal. Kirjasõnas on Firenze vabariiki esmakordselt mainitud [[1138]]. aastal, kui mitmed Toscana ümbruse linnad moodustasid liidu Baieri hertsogi [[Heinrich X (Baieri hertsog)|Heinrich X]] vastu. Riik oli nominaalselt [[Püha Rooma riik|Püha Rooma riigi]] osa.
 
68. rida:
[[1345]]. aastal toimus Firenzes esimene villakraasijate ([[itaalia keel]]es ''ciompi'') [[Streik|streigi]]<nowiki>katse</nowiki>. [[1378]]. aasta juunis alanud ''ciompi''<nowiki>'</nowiki>de vastuhakk tõi Firenzes võimule linna ajaloo kõige [[Demokraatia|demokraatlikuma]] valitsuse. [[31. august]]il said [[Piazza della Signoria|Sinjoriia platsile]] kogunenud ''ciompi''<nowiki>'</nowiki>d lüüa teistelt [[gild]]idelt, kelle eesotsas oli [[lihunik]]e gild.
==Pangandus==
[[1397]]. aasta oktoobris asutas [[Giovanni di Bicci de' Medici]] kuulsa [[Medici pank|Medici panga]], mis kestis kuni [[17. sajand]]ini. Panga klientide seas oli ka [[Rooma paavst]]. Giovanni di Bicci de' Medici surma ajal [[1429]]. aastal olid pangal kontorid: Firenzes, [[Rooma]]s, [[Venezia vabariik|VeneziaVenertsia]]s ja [[Genova]]s. [[Cosimo de' Medici]] juhtimisel, pärast [[1435]]. aastat laines pangakontorite võrk ka [[Pisa]]sse, [[Milano]]sse, [[BrüggeBrugge|Bruggesse]]sse, [[London]]isse, [[Avignon]]i ja [[Lyon]]i.
 
[[1406]]. aastal allutati [[Pisa vabariik]], mis jäi firenzelaste võimu alla kuni [[Itaalia sõjad|Itaalia sõdade]] alguseni [[1494]]. aastal.
93. rida:
 
==1527. aasta vabariik==
Medicite võim kukutati teist korda [[1527]]. aasta mais, [[Cognaci liiga sõda|Cognaci liiga sõja]] ajal. Taaskehtestati [[1494]]. aasta põhiseadus. Kõrgemaks võimuorganiks sai 200-st kodanikust koosnev Suur nõukogu, mis valiti vana, demokraatliku süsteemi järgi.
 
Firenzelased kapituleerusid [[1530]]. aasta [[12. august]]il, pärast 11 kuud kestnud piiramist, ning nõustusid Medicite tagasituleku ja valitsemiskorra ümberkorraldamisega. Vabariiklik valitsus saadeti laiali [[1532]]. aastal, kui paavst [[Clemens VII]] nimetas [[Lorenzo Tore]]da lapselapse Alessandro de' Medici "Firenze vabariigi hertsogiks", muutes seega vabariigi pärilikuks monarhiaks.