Kõrglahutusega televisioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Kõrglahutusega televisioonikanaleid: lingid |
→Ajaloost: ETV, ETV2 |
||
34. rida:
HDTV saateid tänapäevases mõistes alustati 1990. aastate algul kõigepealt Jaapanis, seejärel ka USAs, kus enamik telesaatjaid oli juba 2006. aastaks HDTV-le üle läinud. Euroopa tolleaegsed pingutused pooldigitaalsete projektidega D2 MAC ja HD-MAC (1250 rida, 50 Hz) lõppesid edutult. Esimene Euroopa digitaalne HDTV saatja HD1 alustas tööd 2004. a Belgias, edastades saateid kodeeritult Astra satelliidi vahendusel.
Eestis algasid kõrglahutusega televisiooni katsesaated Tallinna ja Valgjärve saatjatest 2007. aastal. [[2008. aasta suveolümpiamängud|Pekingi olümpiamängude]] ajal oli võimalik kõrglahutusega ülekandeid näha kanalil "[[ETV 2]] HD test". [[2009]]. a mais näidati kõrglahutusega (1920×1080) ülekannet [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]e poolfinaalidest ja finaalist.
ETV ja ETV2 tegid suurematest sündmustest edaspidigi kõrglahutusega ülekandeid.
2015. aasta 7. septembrist alustasid ETV ja ETV2 1080i formaadis kõrglahutusega ülekandeid. Osad saated jäävad siiski SD formaati, sest Rahvusringhäälingul pole veel piisaval arvul kõrglahutust toetavat ülekandetehnikat (kaameraid jmt).<ref>{{netiviide |Autor=Madis Järvekülg |Pealkiri=ETV tootmisteenistuse juht selgitas, kuidas kodus HD pilti saada |Väljaanne=menu.err.ee |Väljaandja=Eesti Rahvusringhääling |Aeg=2015-09-07 |URL=http://menu.err.ee/v/uudised/tele/0da80b21-5495-44e1-a9ee-df3a86c35ffd/etv-tootmisteenistuse-juht-selgitas-kuidas-kodus-hd-pilti-saada |online=2015-09-08}}</ref>
===Kõrglahutusega kuvavorminguid ===
| |||