Erinevus lehekülje "Charles'i seadus" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (Robot: muudetud 1 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
P
[[Pilt:Charles and Gay-Lussac's Law animated.gif|pisi|Jääval rõhul on gaasi ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga.]]
'''Charles'iCharlesi seaduse''' [š'arli seaduse] järgi on jääval [[rõhk|rõhul]] [[ideaalne gaas|ideaalse gaasi]] [[ruumala]] [[võrdelisus|võrdeline]] [[absoluutne temperatuur|absoluutse temperatuuriga]]:
 
p/T = const, kui V = const (p = const × T).
 
Reaalsete gaaside käitumine sarnaneb enamiku tingimuste korral üsna hästi ideaalse gaasi käitumisele ja see teeb Charles'iCharlesi seaduse kasulikuks.
 
Charles'iCharlesi seaduse avaldas esimesena [[Prantsusmaa|prantsuse]] loodusteadlane [[Joseph Louis Gay-Lussac]] [[1802]], aga ta omistas selle autorluse oma kaasmaalase [[Jacques Charles]]'<nowiki/>i avaldamata tööle [[1780. aastad|1780. aastatest]]. Gay-Lussacist sõltumatult avastas selle seaduse [[Inglismaa|inglise]] loodusteadlane [[John Dalton]] [[1801]], kuigi tema kirjeldus oli vähem põhjalik kui Gay-Lussaci oma.
 
Seaduse põhimõtet kirjeldas juba sajand varem prantsuse teadlane [[Guillaume Amontons]], aga Gay-Lussac oli esimene, kes näitas, et see kehtib üldiselt kõigile gaasidele, kaasa arvatud normaaltingimustes vedelal kujul esinevate ainete [[aur]]udele. Ta täheldas ka, et see seadus ei kehti gaaside [[keemistemperatuur]]ist üksnes mõne kraadi võrra kõrgemate temperatuuride juures.
 
Charles'iCharlesi seadus jätab mulje, et kui temperatuur läheneb [[absoluutne nulltemperatuur|absoluutsele nullile]], siis läheneb gaasi ruumala nullile. See küll reaalsete gaaside kohta ei käi. Kui ükskõik missugust reaalset gaasi piisavalt jahutada, siis ta [[veeldumine|veeldub]], kui temperatuur langeb tema keemistemperatuurini, mis on igal gaasil erinev. Seetõttu kehtib Charles'iCharlesi seadus reaalsetele gaasidele üksnes keemistemperatuurist kõrgematel temperatuuridel.
 
Gay-Lussac püüdis kindlaks määrata ka seda temperatuuri, millel ideaalse gaasi ruumala peaks nulliks muutuma. Ta sai selleks -266–266,66 °C, mis langeb täitsa hästi kokku tänapäevase väärtusega -273–273,15 °C.
 
Esimesena arutles minimaalse temperatuuri võimalikkuse üle [[Robert Boyle]] [[1665]]. Esimesena püüdis absoluutse nulltemperatuuri väärtust määrata Guillaume Amontons [[1702]] ja sai selle väärtuseks -240–240 °C. [[Lord Kelvin]] määras aastal [[1852]] temperatuuriks, millel Charles'iCharlesi seaduse järgi peaks gaaside ruumala nulliks muutuma, -273–273,22 °C, aga ta ei seostanud seda absoluutse nulliga. Alles [[Ludwig Boltzmann]] näitas [[1870]], et need kaks langevad kokku.
 
[[Kategooria:Gaaside seadused]]
129 088

muudatust