Eesti Kolhoosiehitus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Valikulised grammatikaparandused. |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Eesti Kolhoosiehitus''' ([[lühend]] '''EKE''') asutati [[kolhoos]]ide initsiatiivil [[1962]] [[majand]]itevaheline ettevõtte: [[Eesti NSV]] ''Kolhoosidevaheliste Ehitusorganisatsioonide Vabariiklik Nõukogu''. Nimi muudeti '''EKE'''-ks aastal [[1972]]. Seoses omandireformiga taasriigistati ja erastati EKE süsteemi ettevõtted, eramud ja muud hooned ja käitised.
EKE süsteem ehitas [[kolhoos]]ide ja teiste põllumajandusettevõtete tellimusel mitmesuguse otstarbega ehitisi. Koondisse kuulusid rajoonide
[[EKE Projekt]] loodi EKE ehituskontorite juures tegutsenud projekteerimisgruppide baasil. EKE projekti filiaalid asusid [[Tallinn]]as, [[Tartu]]s, [[Pärnu]]s ja [[Paide]]s.
10. rida:
== Taasriigistamine ja erastamine ==
</ref>
[[Omandireform]]i seadus [[1991]]. aastal nägi ette, et varem riigi poolt kooperatiivsetele, riiklik-kooperatiivsetele ja ühiskondlikele organisatsioonidele tasuta üle antud vara tagastatakse Eesti Vabariigile (vara taasriigistamine).
[[ENSV Ülemnõukogu]] võttis [[4.
[[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1992]] kinnitati inventeerimise keskkomisjonid taasriigistatavate ja erastatavate varade kindlaksmääramiseks. EKE süsteemi inventeerimist juhtisid Ehitusministeerium ja Kaubandusministeerium.
1992. aastal kuulusid EKE süsteemi AS "Eesti Külaehitus", EKE Liit, AS [[Haapsalu KEK]], OÜ [[Harju KEK]], [[Hiiumaa KEK]], [[Jõgeva KEK]], OÜ "Viruehitus", [[Mõigu KEK]], AS [[Paide KEK]], AS [[Põlva KEK]], AS [[Pärnu KEK]], [[Rakvere KEK]], OÜ [[Rapla KEK]], [[Saare KEK]], [[Tartu KEK]], [[Elva KEK]] AS TEK, OÜ [[Viljandi KEK]] ja AS [[Võru KEK]], [[Aravete KETE]], AS Palivere EMT, Teadus-tootmiskoondis "[[Desintegraator]]" ja nende allorganisatsioonid.
Eesti Vabariigi Valitsusel oli õigus EKE süsteemi organisatsioonidele [[põhivahend]]ite
Pärast taasriigistamist erastasid EKE süsteemi aktsiaid peamiselt KEK-ide juhid. Näiteks "[[Koit Uus]] ostis [[Haapsalu KEK]]i osakutest 75% kokku ja sai suuromanikuks [[Uuemõisa Invest]]is, kellele kuulus viiendik [[EKE Invest]]ist. Samas anti nn keskuse juhtidele võimalus osta kokku 10%. Edasi ostis näiteks [[Jaan Kabin]] aktsiaid kokku ja ka kümnekordse hinnaga." 1992. aastal läks ES Sadolinis 10-protsendiline osalus osaühingu Kilv kätte. Mõne aastaga jäi Kilvas alles kaks osanikku: [[Jaan Kabin]] ja [[Avo Lillemäe]], kes on praegu tuntud kui [[Lemminkäinen Eesti]] juhatuse esimees. 2004. aastal kuulus Kabinile 6 ja Lillemäele 4% ES Sadolini aktsiatest. Kilv aga saadeti likvideerimisele. (Äripäev 2004)
|