Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
'''Eesti Kolhoosiehitus''' ([[lühend]] '''EKE''') asutati [[kolhoos]]ide initsiatiivil [[1962]] [[majand]]itevaheline ettevõtte: [[Eesti NSV]] ''Kolhoosidevaheliste Ehitusorganisatsioonide Vabariiklik Nõukogu''. Nimi muudeti '''EKE'''-ks aastal [[1972]]. Seoses omandireformiga taasriigistati ja erastati EKE süsteemi ettevõtted, eramud ja muud hooned ja käitised.
 
EKE süsteem ehitas [[kolhoos]]ide ja teiste põllumajandusettevõtete tellimusel mitmesuguse otstarbega ehitisi. Koondisse kuulusid rajoonide kolhoosiehituskontoridkolhoosidevahelised ehituskontorid ([[KEK]]-id), [[ehitusmaterjalitehas]]ed ja muud asutused. Töötajaid oli kogu EKE süsteemis kuni 20 tuhat. Peakontor oli Tallinnas aadressil [[Liivalaia tänav|Liivalaia]] (endine V. Kingissepa) tänav]] 12.
 
[[EKE Projekt]] loodi EKE ehituskontorite juures tegutsenud projekteerimisgruppide baasil. EKE projekti filiaalid asusid [[Tallinn]]as, [[Tartu]]s, [[Pärnu]]s ja [[Paide]]s.
 
== Taasriigistamine ja erastamine ==
1980ndatel1980. aastatel hakkasid paljud EKE süsteemi organisatsioonid looma ühisfirmasid ja aktsiaseltse. 80ndate1980. aastate teisel poolel moodustas EKE koos soomlastega Tallinnas NSV Liidu esimese ühisfirma [[ES Sadolin]].(Äripäev 2004)<ref>[http://leht.aripaev.ee/publicationimages/pdf/lehed/2637.pdf ESMASPÄEV •Äripäev, 24. mai 2004, nr 99 (2639), LKlk 5]
</ref>.
 
[[Omandireform]]i seadus [[1991]]. aastal nägi ette, et varem riigi poolt kooperatiivsetele, riiklik-kooperatiivsetele ja ühiskondlikele organisatsioonidele tasuta üle antud vara tagastatakse Eesti Vabariigile (vara taasriigistamine).
 
[[ENSV Ülemnõukogu]] võttis [[4. juunil [[1991juuni]]l 1991 vastu [[kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise seadus]]e, mis otseselt määras, millise korra järgi [[taasriigistamine]] toimus. Seaduses fikseeriti põhimõte, et pärast taasriigistamist on EKE süsteem selle vara täieõiguslik peremees, mis pärast taasriigistamist nende omandusse jääb. Seaduses anti tähtaeg, mille jooksul taasriigistamise etapp tuleb lõpule viia: 9 kuud pärast seaduse jõustumist.
[[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1992]] kinnitati inventeerimise keskkomisjonid taasriigistatavate ja erastatavate varade kindlaksmääramiseks. EKE süsteemi inventeerimist juhtisid Ehitusministeerium ja Kaubandusministeerium.
1992. aastal kuulusid EKE süsteemi AS "Eesti Külaehitus", EKE Liit, AS [[Haapsalu KEK]], OÜ [[Harju KEK]], [[Hiiumaa KEK]], [[Jõgeva KEK]], OÜ "Viruehitus", [[Mõigu KEK]], AS [[Paide KEK]], AS [[Põlva KEK]], AS [[Pärnu KEK]], [[Rakvere KEK]], OÜ [[Rapla KEK]], [[Saare KEK]], [[Tartu KEK]], [[Elva KEK]] AS TEK, OÜ [[Viljandi KEK]] ja AS [[Võru KEK]], [[Aravete KETE]], AS Palivere EMT, Teadus-tootmiskoondis "[[Desintegraator]]" ja nende allorganisatsioonid.
 
Eesti Vabariigi Valitsusel oli õigus EKE süsteemi organisatsioonidele [[põhivahend]]ite müügilmüümisel, mahakandmisel ja muude tehingute puhul teha erandeid.
 
Pärast taasriigistamist erastasid EKE süsteemi aktsiaid peamiselt KEK-ide juhid. Näiteks "[[Koit Uus]] ostis [[Haapsalu KEK]]i osakutest 75% kokku ja sai suuromanikuks [[Uuemõisa Invest]]is, kellele kuulus viiendik [[EKE Invest]]ist. Samas anti nn keskuse juhtidele võimalus osta kokku 10%. Edasi ostis näiteks [[Jaan Kabin]] aktsiaid kokku ja ka kümnekordse hinnaga." 1992. aastal läks ES Sadolinis 10-protsendiline osalus osaühingu Kilv kätte. Mõne aastaga jäi Kilvas alles kaks osanikku: [[Jaan Kabin]] ja [[Avo Lillemäe]], kes on praegu tuntud kui [[Lemminkäinen Eesti]] juhatuse esimees. 2004. aastal kuulus Kabinile 6 ja Lillemäele 4% ES Sadolini aktsiatest. Kilv aga saadeti likvideerimisele. (Äripäev 2004)
Anonüümne kasutaja