Londoni Kuninglik Selts: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P inglispärane algustähestus eestipäraseks |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Londoni Kuninglik Selts''', ka '''
[[1660]]. aasta novembris rajatud ühingu põhikirja kinnitas kuningas [[Charles II]]. Seltsi asutajaliikmete seas olid [[John Wilkins]], [[Jonathan Goddard]], [[Robert Hooke]], [[Christopher Wren]], [[William Petty]], [[Robert Boyle]] jt teadlased ja filosoofid.
Algselt oli selts
Seltsi juhib 21-liikmeline nõukogu, mille eesotsas on seltsi president, vastavalt seltsi põhikirjale. Nõukogu liikmed ja presidendi valivad endi seast seltsi liikmed. Praegu on seltsil 1314 liiget ning igal aastal valitakse 44 uut liiget. Seltsil on ka kuninglikud liikmed, auliikmed ja välismaised liikmed. Seltsi liikmed võivad kasutada enda nime järel tiitlit FRS (''Fellow of the Royal Society''), välisliikmed ForMemRS (''Foreign Member of the Royal Society''). Kuningliku seltsi praegune president on ''sir'' [[Paul Nurse]], kes astus ametisse 30. novembril 2010.
9. rida:
[[1967]]. aastast asub selts Londoni kesklinnas aadressil 6–9 Carlton House Terrace. Seltsi hoone on muinsuskaitse all ning võetud [[Muinsuskaitse Suurbritannias|1. järgu hoonete nimekirja]].
Seltsi [[moto]] on ladinakeelne "Nullius in verba", mis tähendab
Londoni Kuninglik Selts on [[Euroopa akadeemiate ühendus ALLEA]] liige.
18. rida:
Seltsi ametlik asutamiskuupäev on 28. november 1660. Tol päeval kohtusid Gresham College'is 12 meest pärast toonase Greshami astronoomiaprofessori Christopher Wreni loengut, ning otsustasid rajada "kolledži füüsikalis-matemaatiliste teadmiste edendamiseks" ("a Colledge for the Promoting of Physico-Mathematicall Experimentall Learning"). Nende seas olid Christopher Wren, Robert Boyle, John Wilkins, ''sir'' [[Robert Moray]] ja [[William Brouncker, teine vikont Brouncker|vikont William Brouncker]]. Asutamisdokumentides on loetletud asutajaliikmetena ka neid, kes tookord kohal ei viibinud, nagu [[Henry Oldenburg]], kellest sai järgmisel aastal üks kahest seltsi esimesest sekretärist. William Brounckerist sai seltsi esimene president.<ref name="history" />
Selts pidi kohtuma kord nädalas, et jälgida katseid ja arutleda teaduslikel teemadel. Seltsi esimene
Peavarju leidis kuninglik selts Greshami kolledžis. Samas asusid ka selle kiiresti kasvav raamatukogu (esimene raamat annetati seltsile 1661) ning teaduslikku huvi pakkuvate näidiste kogu. Pärast [[Londoni 1666. aasta tulekahju]] kolis selts mõneks aastaks [[Arundel House]]'i, Norfolki hertsogite Londoni koju. Omaenese kodu, kaks maja Crane Courtis, omandas kuninglik selts alles 1710. aastal, mil seda juhtis [[Isaac Newton]].<ref name="history" />
26. rida:
Seltsi liikmed olid algusest peale valitavad, ehkki tingimused olid ebamäärased ja enamik liikmeist polnud professionaalsed teadlased. [[1731]]. aastal kehtestati uus reegel, mille kohaselt tuli iga kandidaat esitada kirjalikult koos toetajate allkirjadega. Need avaldused annavad mõningast aimu, miks keegi seltsi liikmeks valiti ja millised olid sidemed liikmete vahel.<ref name="history" />
[[1780]]. aastal kolis selts uuesti, sedapuhku kuningalt saadud Somerset House'i. Selle korraldas ''sir'' [[Joseph Banks]], kes oli [[1778]]. aastal saanud seltsi presidendiks ning jäi sellesse ametisse surmani 1820. aastal.
See uus professionaalne lähenemine tähendas, et kuninglik selts polnud enam pelgalt [[õpetatud selts]], vaid tegelikkuses ka [[teaduste akadeemia]]. Valitsus tunnustas seda [[1850]]. aastal, andes seltsile 1000 [[Inglise nael]]a
Järgmise sajandi jooksul kasvas seltsi töökoormus ja töötajaskond kiiresti ning
2010. aastal omandas selts Chicheley Halli [[Buckinghamshire]]'is. Hoonesse rajati Kavli Kuningliku Seltsi Rahvusvaheline Keskus (Kavli Royal Society International Centre), mis
== Kirjastustegevus ==
48. rida:
==Tunnustused==
Kuninglik selts annab välja arvukalt auhindu ja medaleid ning korraldab loenguid, tunnustamaks teadussaavutusi. Vanim neist on [[Croone'i loengud|Croone'i loengute]] sari, mis algatati [[1701]]. aastal Seltsi asutajaliikme [[William Croone]]'i lese palvel. Croone'i loengud toimuvad tänini kord aastas ja neid peetakse seltsi tähtsaimaks auhinnaks bioloogias. Ehkki Croone'i loengud algatati 1701, toimus esimene neist alles [[1738]], seitse aastat pärast [[Copley medal]]i asutamist, mis on kuningliku seltsi vanim tänini kasutusel olev medal ja mida antakse "silmapaistvate saavutuste eest uuringuis mis tahes teadusharus".
==Kuninglik selts kultuuris==
|