Londoni Kuninglik Selts: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P inglispärane algustähestus eestipäraseks
PResümee puudub
1. rida:
'''Londoni Kuninglik Selts''', ka '''Kuninglikkuninglik Seltsselts''', [[lühend]] '''LKS''' ([[inglise keel]]es ''The Royal Society of London for Improving Natural Knowledge'', tavaliselt vormis ''Royal Society'') on [[London]]is [[1660]]. aastal asutatud teadusühing, vanimaid teadusühinguid maailmas.<ref>[[Saksa Teaduste Akadeemia Leopoldina]] (''Deutsche Akademie der Naturforscher Leopoldina'') peab ennast vanimaks õpetatud seltsiks, kuna selle eelkäijaks peetakse [[1652]]. aastal rajatud ühingut [[Academia Naturae Curiosorum]]. Samas kinnitati Kuningliku Seltsi põhikiri 1660. aastal, Leopoldina põhikiri aga alles [[1687]].</ref>
 
[[1660]]. aasta novembris rajatud ühingu põhikirja kinnitas kuningas [[Charles II]]. Seltsi asutajaliikmete seas olid [[John Wilkins]], [[Jonathan Goddard]], [[Robert Hooke]], [[Christopher Wren]], [[William Petty]], [[Robert Boyle]] jt teadlased ja filosoofid.
 
Algselt oli selts "nn [[Nähtamatu kolledž]]i" laiendus, mis loodi kohanauuringute uuringutekstegemiseks ja aruteludeksarutelude pidamiseks. Tänapäeval on Kuninglikkuninglik Seltsselts Briti valitsuse nõuandja teadusküsimustes ning saab raha parlamendilt. Selts toimib Suurbritannia [[teaduste akadeemia]]na, annab välja umbes 700 [[uurimisstipendium|uurimisstipendiumi]]it ja rahastab alustavaid [[teadusfirma]]sid. Samuti nõustab kuninglik selts teadusküsimustes [[Ühendatud Rahvaste Organisatsioon]]i ja [[Euroopa Komisjon]]i.
 
Seltsi juhib 21-liikmeline nõukogu, mille eesotsas on seltsi president, vastavalt seltsi põhikirjale. Nõukogu liikmed ja presidendi valivad endi seast seltsi liikmed. Praegu on seltsil 1314 liiget ning igal aastal valitakse 44 uut liiget. Seltsil on ka kuninglikud liikmed, auliikmed ja välismaised liikmed. Seltsi liikmed võivad kasutada enda nime järel tiitlit FRS (''Fellow of the Royal Society''), välisliikmed ForMemRS (''Foreign Member of the Royal Society''). Kuningliku seltsi praegune president on ''sir'' [[Paul Nurse]], kes astus ametisse 30. novembril 2010.
9. rida:
[[1967]]. aastast asub selts Londoni kesklinnas aadressil 6–9 Carlton House Terrace. Seltsi hoone on muinsuskaitse all ning võetud [[Muinsuskaitse Suurbritannias|1. järgu hoonete nimekirja]].
 
Seltsi [[moto]] on ladinakeelne "Nullius in verba", mis tähendab ladina keeles "Äraära usu kellegi sõnu". See viitab seltsi liikmete otsusele uskuda vaid katsetega tõestatud fakte ning tuleb [[Horatius]]e "Epistlitest", kus too võrdleb end gladiaatoriga, kes on ametist loobunud ja seepärast vaba.
 
Londoni Kuninglik Selts on [[Euroopa akadeemiate ühendus ALLEA]] liige.
18. rida:
Seltsi ametlik asutamiskuupäev on 28. november 1660. Tol päeval kohtusid Gresham College'is 12 meest pärast toonase Greshami astronoomiaprofessori Christopher Wreni loengut, ning otsustasid rajada "kolledži füüsikalis-matemaatiliste teadmiste edendamiseks" ("a Colledge for the Promoting of Physico-Mathematicall Experimentall Learning"). Nende seas olid Christopher Wren, Robert Boyle, John Wilkins, ''sir'' [[Robert Moray]] ja [[William Brouncker, teine vikont Brouncker|vikont William Brouncker]]. Asutamisdokumentides on loetletud asutajaliikmetena ka neid, kes tookord kohal ei viibinud, nagu [[Henry Oldenburg]], kellest sai järgmisel aastal üks kahest seltsi esimesest sekretärist. William Brounckerist sai seltsi esimene president.<ref name="history" />
 
Selts pidi kohtuma kord nädalas, et jälgida katseid ja arutleda teaduslikel teemadel. Seltsi esimene ekperimentideeksperimentide kuraator oli Robert Hooke. Moray kõneles sellest ettevõtmisest esmakordselt kuningas Charles II-le ning sai temalt heakskiidu. Ehkki selts jäi algselt nimeta, ilmus nimi ''The Royal Society'' trükis esimest korda 1661. aastal ja teises kuninglikus põhikirjas (''Royal Charter'') 1663. aastal nimetatakse seda Londoni Kuninglikuks Seltsiks Loodusteaduse Parandamiseks (''The Royal Society of London for Improving Natural Knowledge''').<ref name="history" />
 
Peavarju leidis kuninglik selts Greshami kolledžis. Samas asusid ka selle kiiresti kasvav raamatukogu (esimene raamat annetati seltsile 1661) ning teaduslikku huvi pakkuvate näidiste kogu. Pärast [[Londoni 1666. aasta tulekahju]] kolis selts mõneks aastaks [[Arundel House]]'i, Norfolki hertsogite Londoni koju. Omaenese kodu, kaks maja Crane Courtis, omandas kuninglik selts alles 1710. aastal, mil seda juhtis [[Isaac Newton]].<ref name="history" />
26. rida:
Seltsi liikmed olid algusest peale valitavad, ehkki tingimused olid ebamäärased ja enamik liikmeist polnud professionaalsed teadlased. [[1731]]. aastal kehtestati uus reegel, mille kohaselt tuli iga kandidaat esitada kirjalikult koos toetajate allkirjadega. Need avaldused annavad mõningast aimu, miks keegi seltsi liikmeks valiti ja millised olid sidemed liikmete vahel.<ref name="history" />
 
[[1780]]. aastal kolis selts uuesti, sedapuhku kuningalt saadud Somerset House'i. Selle korraldas ''sir'' [[Joseph Banks]], kes oli [[1778]]. aastal saanud seltsi presidendiks ning jäi sellesse ametisse surmani 1820. aastal. BanksiBanks pooldas, et seltsi liikmete seas oleks nii tegutsevaid teadlasi kui ka rikkaid [[amatöör]]e, kellest võiksvõiksid saada teadlaste patroonid. Tema seisukoht kaotas 19. sajandi I poolel populaarsust ning [[1847]] otsustas selts, et edaspidi valitakse liikmeid üksipäinivaid nende teadustöö põhjal.<ref name="history" />
 
See uus professionaalne lähenemine tähendas, et kuninglik selts polnud enam pelgalt [[õpetatud selts]], vaid tegelikkuses ka [[teaduste akadeemia]]. Valitsus tunnustas seda [[1850]]. aastal, andes seltsile 1000 [[Inglise nael]]a uurimistööuurimistööks ja seadmete tarbekssoetamiseks. Sellega rajati valitsuse grantide süsteem ning sai alguse seltsi tihe side valitsusega, mis lubas seltsil siiski säilitada teadustööks hädatarviliku autonoomia. 1857. aastal kolis selts taas oma kahe palgalise töötajaga, seekord Burlington House'i [[Piccadilly]]l.<ref name="history" />
 
Järgmise sajandi jooksul kasvas seltsi töökoormus ja töötajaskond kiiresti ning seninesenised asukohtruumid jäijäid kitsaks. Seepärast asuskolis selts [[1967]]. aastal selle praegusse asupaika Carlton House Terrace'il. Tolleks ajaks oli seltsiseltsil üle 140 palgalise töötaja, kes edendasid kuningliku seltsi tegevust sõltumatu teaduste akadeemia, õpetatud seltsi ja teaduse rahastajana.<ref name="history" />
 
2010. aastal omandas selts Chicheley Halli [[Buckinghamshire]]'is. Hoonesse rajati Kavli Kuningliku Seltsi Rahvusvaheline Keskus (Kavli Royal Society International Centre), mis pakubon soliidsetsoliidne paikakoht Londonist väljaspool korraldatavaiks rahvusvahelise tähtsusega teaduskonverentsideks.<ref name="history" />
 
== Kirjastustegevus ==
48. rida:
 
==Tunnustused==
Kuninglik selts annab välja arvukalt auhindu ja medaleid ning korraldab loenguid, tunnustamaks teadussaavutusi. Vanim neist on [[Croone'i loengud|Croone'i loengute]] sari, mis algatati [[1701]]. aastal Seltsi asutajaliikme [[William Croone]]'i lese palvel. Croone'i loengud toimuvad tänini kord aastas ja neid peetakse seltsi tähtsaimaks auhinnaks bioloogias. Ehkki Croone'i loengud algatati 1701, toimus esimene neist alles [[1738]], seitse aastat pärast [[Copley medal]]i asutamist, mis on kuningliku seltsi vanim tänini kasutusel olev medal ja mida antakse "silmapaistvate saavutuste eest uuringuis mis tahes teadusharus".
 
==Kuninglik selts kultuuris==