Londoni Kuninglik Selts: erinevus redaktsioonide vahel

Algselt oli Seltsselts "[[Nähtamatu kolledž]]i" laiendus, mis loodi kohana uuringuteks ja aruteludeks. Tänapäeval on Kuninglik Selts Briti valitsuse nõuandja teadusküsimustes ning saab raha parlamendilt. Selts toimib Suurbritannia [[teaduste akadeemia]]na, annab välja umbes 700 [[uurimisstipendium]]it ja rahastab alustavaid [[teadusfirma]]sid. Samuti nõustab Kuninglikkuninglik Seltsselts teadusküsimustes [[Ühendatud Rahvaste Organisatsioon]]i ja [[Euroopa Komisjon]]i.

Seltsi juhib 21-liikmeline nõukogu, mille eesotsas on Seltsiseltsi president, vastavalt Seltsiseltsi põhikirjale. Nõukogu liikmed ja presidendi valivad endi seast Seltsiseltsi liikmed. Praegu on Seltsilseltsil 1314 liiget ning igal aastal valitakse 44 uut liiget. Seltsil on ka kuninglikud liikmed, auliikmed ja välismaised liikmed. Seltsi liikmed võivad kasutada enda nime järel tiitlit FRS (''Fellow of the Royal Society''), välisliikmed ForMemRS (''Foreign Member of the Royal Society''). Kuningliku Seltsiseltsi praegune president on ''sir'' [[Paul Nurse]], kes astus ametisse 30. novembril 2010.

[[1967]]. aastast asub Seltsselts Londoni kesklinnas aadressil 6–9 Carlton House Terrace. Seltsi hoone on muinsuskaitse all ning võetud [[Muinsuskaitse Suurbritannias|1. järgu hoonete nimekirja]].

Seltsi [[moto]] on "Nullius in verba", mis tähendab ladina keeles "Ära usu kellegi sõnu". See viitab Seltsiseltsi liikmete otsusele uskuda vaid katsetega tõestatud fakte ning tuleb [[Horatius]]e "Epistlitest", kus too võrdleb end gladiaatoriga, kes on ametist loobunud ja seepärast vaba.

Kuninglik Seltsselts sai alguse nn Nähtamatustnähtamatust kolledžist või kolleegiumist (''invisible college''), mille raames [[natuurfilosoofia|natuurfilosoofid]] (tänapäevases mõistes loodusteadlased ja filosoofid) [[1640. aastad|1640. aastate]] Inglismaal koos käisid. Nähtamatus kolledžis arutati uut filosoofiat, mille eesmärk oli edendada teadmisi loodusest [[Vaatlus|vaatlus]]te ja [[Eksperiment|eksperiment]]ide abil; tänapäeval nimetatakse seda [[teadus]]eks.<ref name="history">[http://royalsociety.org/about-us/history/?from=welcome "History"], The Royal Society (vaadatud 25.06.2011)</ref>

Seltsi ametlik asutamiskuupäev on 28. november 1660. Tol päeval kohtusid Gresham College'is 12 meest pärast toonase Greshami astronoomiaprofessori Christopher Wreni loengut, ning otsustasid rajada "kolledži füüsikalis-matemaatiliste teadmiste edendamiseks" ("a Colledge for the Promoting of Physico-Mathematicall Experimentall Learning"). Nende seas olid Christopher Wren, Robert Boyle, John Wilkins, ''sir'' [[Robert Moray]] ja [[William Brouncker, teine vikont Brouncker|vikont William Brouncker]]. Asutamisdokumentides on loetletud asutajaliikmetena ka neid, kes tookord kohal ei viibinud, nagu [[Henry Oldenburg]], kellest sai järgmisel aastal üks kahest Seltsi kõigeseltsi esimesest sekretärist. William Brounckerist sai Seltsiseltsi esimene president.<ref name="history" />

Selts pidi kohtuma kord nädalas, et jälgida katseid ja arutleda teaduslikel teemadel. Seltsi esimene ekperimentide kuraator oli Robert Hooke. Moray kõneles sellest ettevõtmisest esmakordselt kuningas Charles II-le ning sai temalt heakskiidu. Ehkki Seltsselts jäi algselt nimeta, ilmus nimi ''The Royal Society'' trükis esimest korda 1661. aastal ja teises kuninglikus põhikirjas (''Royal Charter'') 1663. aastal nimetatakse seda Londoni Kuninglikuks Seltsiks Loodusteaduse Parandamiseks (''The Royal Society of London for Improving Natural Knowledge''').<ref name="history" />

Peavarju leidis Kuninglikkuninglik Seltsselts Greshami kolledžis. Samas asusid ka selle kiiresti kasvav raamatukogu (esimene raamat annetati Seltsileseltsile 1661) ning teaduslikku huvi pakkuvate näidiste kogu. Pärast [[Londoni 1666. aasta tulekahju]] kolis Seltsselts mõneks aastaks [[Arundel House]]'i, Norfolki hertsogite Londoni koju. Omaenese kodu, kaks maja Crane Courtis, omandas Kuninglikkuninglik Seltsselts alles 1710. aastal, mil seda juhtis [[Isaac Newton]].<ref name="history" />

1662 anti Seltsileseltsile kuningliku põhikirjaga kirjastamisõigus. Esimesed raamatud olid [[John Evelyn]]i "Sylva" ja Robert Hooke'i "Micrographia". 1665 hakkas Henry Oldenburgi toimetusel ilmuma ajakiri "Philosophical Transactions". Mõne aasta pärast võttis Seltsselts selle kirjastamise enda kanda.<ref name="history" />

Seltsi liikmed olid algusest peale valitavad, ehkki tingimused olid ebamäärased ja enamik liikmeist polnud professionaalsed teadlased. [[1731]]. aastal kehtestati uus reegel, mille kohaselt tuli iga kandidaat esitada kirjalikult koos toetajate allkirjadega. Need avaldused annavad mõningast aimu, miks keegi Seltsiseltsi liikmeks valiti ja millised olid sidemed liikmete vahel.<ref name="history" />

[[1780]]. aastal kolis Seltsselts uuesti, sedapuhku kuningalt saadud Somerset House'i. Selle korraldas ''sir'' [[Joseph Banks]], kes oli [[1778]]. aastal saanud Seltsiseltsi presidendiks ning jäi sellesse ametisse surmani 1820. aastal. Banksi pooldas, et Seltsiseltsi liikmete seas oleks nii tegutsevaid teadlasi kui ka rikkaid [[amatöör]]e, kellest võiks saada teadlaste patroonid. Tema seisukoht kaotas 19. sajandi I poolel populaarsust ning [[1847]] otsustas Seltsselts, et edaspidi valitakse liikmeid üksipäini nende teadustöö põhjal.<ref name="history" />

See uus professionaalne lähenemine tähendas, et Kuninglikkuninglik Seltsselts polnud enam pelgalt [[õpetatud selts]], vaid tegelikkuses ka [[teaduste akadeemia]]. Valitsus tunnustas seda [[1850]]. aastal, andes Seltsileseltsile 1000 [[Inglise nael]]a uurimistöö ja seadmete tarbeks. Sellega rajati valitsuse grantide süsteem ning sai alguse Seltsiseltsi tihe side valitsusega, mis lubas Seltsilseltsil siiski säilitada teadustööks hädatarviliku autonoomia. 1857. aastal kolis Seltsselts taas oma kahe palgalise töötajaga, seekord Burlington House'i [[Piccadilly]]l.<ref name="history" />

Järgmise sajandi jooksul kasvas Seltsiseltsi töökoormus ja töötajaskond kiiresti ning senine asukoht jäi kitsaks. Seepärast asus Seltsselts [[1967]]. aastal selle praegusse asupaika Carlton House Terrace'il. Tolleks ajaks oli Seltsiseltsi üle 140 palgalise töötaja, kes edendasid Kuninglikukuningliku Seltsiseltsi tegevust sõltumatu teaduste akadeemia, õpetatud seltsi ja teaduse rahastajana.<ref name="history" />

2010. aastal omandas Seltsselts Chicheley Halli [[Buckinghamshire]]'is. Hoonesse rajati Kavli Kuningliku Seltsi Rahvusvaheline Keskus (Kavli Royal Society International Centre), mis pakub soliidset paika Londonist väljaspool korraldatavaiks rahvusvahelise tähtsusega teaduskonverentsideks.<ref name="history" />

Kirjastuse Royal Society Publishing kaudu annab Seltsselts välja järgmisi ajakirju:<ref>{{cite web|url=http://royalsocietypublishing.org|title=Royal Society Publishing|publisher=Royal Society Publishing|accessdate=27. detsember 2009}}</ref>

''Philosophical Transactions'' on maailma vanim ja kõige kauem välja antud [[teadusajakiri]], mille esmakordselt avaldas märtsis [[1665]] Seltsiseltsi esimene sekretär [[Henry Oldenburg]]. Tänapäeval avaldab see teemanumbreid ning jaguneb kaheks: A-seeria tegeleb matemaatika ja füüsikateadustega<ref>{{cite web|url=http://rsta.royalsocietypublishing.org/site/misc/about.xhtml#question4|title=Philosophical Transactions A&nbsp;– About the journal|publisher=The Royal Society|accessdate=11. detsember 2009}}</ref>, B-seeria bioloogiateadustega.<ref>{{cite web|url=http://rstb.royalsocietypublishing.org/|title=Philosophical Transactions of the Royal Society B |publisher=The Royal Society|accessdate=11. detsember 2009}}</ref>

Kuninglik Seltsselts annab arvukalt auhindu ja medaleid ning korraldab loenguid, tunnustamaks teadussaavutusi. Vanim neist on [[Croone'i loengud|Croone'i loengute]] sari, mis algatati [[1701]]. aastal Seltsi asutajaliikme [[William Croone]]'i lese palvel. Croone'i loengud toimuvad tänini kord aastas ja neid peetakse Seltsiseltsi tähtsaimaks auhinnaks bioloogias. Ehkki Croone'i loengud algatati 1701, toimus esimene neist alles [[1738]], seitse aastat pärast [[Copley medal]]i asutamist, mis on Kuninglikukuningliku Seltsiseltsi vanim tänini kasutusel olev medal ja mida antakse "silmapaistvate saavutuste eest uuringuis mis tahes teadusharus".

==Kuninglik Seltsselts kultuuris==

[[Jonathan Swift]] parodeeris Kuninglikkukuninglikku Seltsiseltsi raamatus "[[Gulliveri reisid]]", kus ta kirjeldab [[Laputa]] saare leiutajaid. [[Neal Stephenson]]i ajalooliste romaanide seeriassarjas "The Baroque Cycle" on tegelaste seas paljud Kuninglikukuningliku Seltsiseltsi asutajatest.

==Teised Kuninglikudkuninglikud Seltsidseltsid==

Peale Londoni on analoogsed Kuninglikudkuninglikud Seltsidseltsid hiljem asutatud ka Edinburghis, Uus-Meremaal, Kanadas, Iirimaal, Rootsis jm.

* [http://royalsociety.org/ Kuningliku Seltsiseltsi veebileht]