Erinevus lehekülje "Parv" redaktsioonide vahel

Lisatud 14 baiti ,  4 aasta eest
P
resümee puudub
P (Robot: muudetud 43 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
P
Oletatakse, et esimesi parvi kasutas inimene [[Kagu-Aasia]]st [[Austraalia]]sse liikumisel ca 40 kuni 50 tuhat aastat tagasi. <ref>[http://www.worldofboats.org/collection/view/98/19 World of Boats at Eyemouth ~ Browse the World of Boats Collection]</ref><ref>[http://books.google.ee/books?id=2WY8AAAAIAAJ alates lk 68-st, "''Water Transport Origins & Early Evolution''". James Hornell]</ref>
 
[[VahemeremaadVahemere maad|Vahemere maades]]es tunti parvi juba [[ürgaeg|ürgajal]] pärijõge liiklemise vahendina. [[Kreeklased]], [[etruskid]] ja [[roomlased]] kasutasid parve ka mittelaevatavail veekogudel. [[Homeros]]el oli parv [[Odysseus]]e päästevahendina mõeldud isegi [[meresõit|meresõiduks]]. Antiikaegseid parvekirjeldusi ei ole säilinud. <ref>[[Antiigileksikon]], 2. kd., lk. 60</ref>
 
Minevikus kasutati parvi [[palk (metsandus)|palkide]] edasitoimetamiseks veepinnal. Seda kutsutakse ka (palgi)[[parvetamine|parvetamiseks]]. Alates [[20. sajand]]i keskpaigast on palgiparvetamise ulatus ja tähtsus maailmas oluliselt vähenenud, kuid mitmel pool parvetatakse palke tänapäevani.
Parve ujuvuse suurendamiseks kasutatakse tänapäevastes parvedes [[pontoon]]e, [[õhkpadi|õhkpatju]] või [[polüstürool]]i. Parvesid kaetakse vahel vastupidavuse suurendamiseks mitmekihilise [[kumm]]iga.
 
Parved võivad tekkida ka looduslikult. [[Ujuvsaar]]ed või vette kukkunud [[puutüvi|puutüved]] võivad [[tuul]]e ja [[hoovus]]te abil mööda [[meri|merd]] kanduda ja jõuda vedamise korral teiste saarte ja maadeni. Looduslike parvede abil on peamiselt [[selgrootud]], kuid ka [[kahepaiksed]], [[roomajad]] ja pisi[[imetaja]]d ning teised lennuvõimetud loomad suutnud koloniseerida palju saari.
 
== Viited ==