Aniis: erinevus redaktsioonide vahel

Harilik aniis pärineb [[VahemeremaadVahemere maad|Vahemere maade]]e lääneosast ja [[Egiptus]]est, kus see kasvab looduslikuna. Aniis on üks vanemaid vürtse, seda on mainitud juba [[Piibel|Piiblis]]. Vanad roomlased riputasid seda magustoitudele ning usuti, et aniis soodustab seedimist. Euroopasse jõudis ürt [[14. sajand]]il, esialgu leiva maitsestajana. Keskajal kasutati aniisi ravimi ja armujookide koostisosana<ref name="tea">Maailma toiduainete entsüklopeedia, Tea, 2006</ref>.

Aniisi kasutatakse nii [[Euroopa]]s, [[Põhja-Ameerika]]s, [[Lõuna-Ameerika]]s kui ka [[India]]s<ref>Bickel, G. Maanõia ravinapsid, Kirilille kirjastus, 2002</ref>. Kokanduses kasutatakse aniisiseemneid kookide, küpsetiste ja maiustuste maitsestamisel. Aniis on tähtis [[liköör]]ide koostisosa ning ontoodetakse ka suursuures hulkvalikus aniisinapse.