Erinevus lehekülje "Siiditee" redaktsioonide vahel

Lisatud 15 baiti ,  4 aasta eest
P
resümee puudub
P
Lisaks olid kasutusel kaubateed [[Jaapan]]isse ja lõunapoolsed [[meretee]]d.
 
Termin "siiditee" on ise uus. Selle leiutas alles [[1877]] [[Saksamaa|saksa]] geograaf [[Ferdinand von Richthofen]], kes kasutas sõna "Seidenstraße", mis sõna-sõnalt tõlkides siiditeed tähendabki siiditeed.
 
Siidi toodeti antikajal üksnes Hiinas, mitte Euroopas. Sellepärast saab siidi mainimise põhjal antiikaja Euroopas otsustada, millal Siiditee toimima hakas.
Siiski ei olnud Siiditeel mingit asutamise aastat. [[Sahara]] elanikud vedasid [[Aasia]]st [[koduloom]]i sisse juba aastatuhandete eest, näiteks [[kits]]i ja [[lammas|lambaid]] [[Lõuna-Aasia]]st juba [[7. aastatuhat eKr|7. aastatuhandel eKr]]. [[Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhande eKr]] kultuurkihtidest on leitud [[lasuriit]]i, mille ainus antiikmaailmas tuntud leiukoht asub Põhja-[[Afganistan]]is [[Badahšan]]is.
 
Siidi mainis arvatavasti juba [[Herodotos]]. Kindlasti tegi seda [[Aristoteles]]. [[Aleksander Suur]]e [[nauarh]]i Nearchose kirjutistes leidub esimest korda väljend "seeri nahad". [[Seerid]]eks nimetati antiikajal [[hiinlased|hiinlasi]]. Hiinlaste teine nimetus "[[siinid]]" ehk "tinid" jõudis [[VahemeremaadVahemere maad|Vahemere maadesse]]esse nähtavasti mereteed pidi. Pärastpoole kinnistus nimetus "seerid" Põhja-Hiina ja "siinid" Lõuna-Hiina elanikele.<ref name="Antiigileksikon">"[[Antiigileksikon]]", 2. kd., lk. 172</ref>
 
[[Rooma riik|Rooma riigis]] oli siidikaubandus riigi [[monopol]]. Siiditee kulges tollal kaht teed pidi: lõunast [[Egiptus]]e sadamatest meritsi läbi [[India]] ning põhjast maitsi läbi [[Pärsia]] ja [[Sogdiana]]. <ref name="Antiigileksikon"/>
100 283

muudatust