Alvar Aalto: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
27. rida:
Ta õppis [[1916]]–[[1921]] Helsingi Tehnikaülikoolis [[Armas Lindgren]]i õpilasena<ref>''Большая Российская энциклопедия'', т. 1, 2005, с. 5</ref> [[arhitektuur]]i ([[1917]] katkestas ta õpingud, et osaleda vabadusvõitluses) ning avas [[1923]] [[Jyväskylä]]s oma esimese [[arhitektuuribüroo]].
Aastal [[1924]] abiellus ta õpingukaaslase arhitekt [[Aino Maria Aalto|Aino Marsio]]ga, kellest sai tema kaastööline. Nende [[pulmareis]] [[Itaalia]]sse jättis Aaltosse jälje, mis sidus ta kogu eluks [[
==Looming==
Aalto töötas mitmel alal, [[mööblidisain|mööbli]]- ja [[klaasidisain]]ist [[arhitektuur]]i ja [[maalikunst]]ini. Tema klaasidisainikollektsioon on maailmakuulus. Aalto klaasnõude seas on maailmakuulus
Aalto oli Soomes edukas arhitekt, disainer ja linnaplaneerija. Ta on projekteerinud elumaju, haiglaid, kirikuid ja vabrikuid ning planeerinud kultuuri- ja halduskomplekse. Aalto isikupärase arhitektuuristiili kujunemist mõjutasid [[Gunnar Asplund]]i neoklassitsism ja Euroopa avangardism<ref>''Большая Российская энциклопедия'', т. 1, 2005, с. 5</ref>. Aaltole iseloomulk stiil sai alguse [[1927]]. aastast, kui ta projekteeris [[Viiburi linnaraamatukogu]] (ehitati [[1930]]–[[1935]]), millel olid valged seinad. Ta ütles lahti Euroopa [[funktsionalism]]ist, mis rõhutas sirgjoonelist korrapärasust, ning projekteeris ebakorrapärase ning keeruka liigendusega siseruumid, kasutades [[puit]]u. Tundlik puidukasutus ongi talle tüüpiline. Soome maastikust inspiratsiooni saades integreeris Aalto vormid ja materjalid looduskeskkonnaga, pidades hoolikalt silmas inimlikke väärtusi ning nähes ette, kuidas inimesed tema hoonetes elama ja töötama hakkavad. Ta kasutas loomulikku valgust.
36. rida:
[[1930. aastad|1930. aastate]] lõpus sai Aalto maailmakuulsaks Soome paviljonidega [[1937. aasta Pariisi maailmanäitus|Pariisi]] ja [[1939. aasta New Yorgi maailmanäitus]]el.
Tema tuntumad hooned on [[Villa Mairea]], [[Finlandia-talo]] [[Helsingi]]s ja [[Helsingi Tehnikaülikool]]i
==Hooneid==
64. rida:
* 1962–[[1971]] [[Finlandia-talo]] [[Helsingi]]s
* [[1963]] Alvar Aalto kultuurikeskus [[Wolfsburg]]is
* 1963–[[1972]]
* [[1964]] Tehnikaülikool
* 1964 ''[[British Petroleum]]''<font>'i</font> büroohoone [[Hamburg]]is
* [[1965]] [[Seinäjoki]] kohaliku omavalitsuse keskus ja kirik
104. rida:
* [http://www.btg.ee/siljaweb/main.php?lang=est&mid=5&nid=50076 Aalto tool]
* [http://www.epl.ee/artikkel_46493.html Alvar Aalto näitus Rotermanni soolalaos]
* [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/03/10/kultuur.htm Näitus Tallinna Kunstihoone galeriis «Alvar Aalto mööbel
* [http://www.btg.ee/siljaweb/main.php?lang=est&mid=5&nid=50075 Alvar Aalto muuseum Jyväskyläs]
* [http://architect.architecture.sk/alvar-aalto-architect/alvar-aalto-architect.php Biography of Alvar Aalto]
|