Ava peamenüü

Muudatused

P
ladinakool > ladina kool (vt ÕS)
Ta pärines jõuka talupoja perekonnast. Tal oli kolm õde, kelle nimed pole teada.
 
Poiss oli väga teadmishimuline ja andekas. Tema õpetajad panid nähtavasti tähele tema keelteandi ning kirikuõpetaja Bartholomeus saatis ta [[Viiburi]]sse, kus ta õppis [[Johannes Erasmi]] [[ladinakoolLadina kool|ladina koolis]]is ningja sai mõningat ettevalmistust preestriametiks.
 
===Õpiaastad===
 
Viiburis õppides võttis ta endale perekonnanimeks Agricola 'põlluharija'. Tolleaegsetel esimese põlvkonna haritlastel oli kombeks võtta perekonnanimi isa ameti järgi. Tõenäoliselt Viiburis puutus Agricola esimest korda kokku [[reformatsioon]]i ja [[humanism]]iga. [[Viiburi loss]]i valitseja oli saksa krahv Johann, kes oli olnud [[Rootsi]] [[Rootsi kuningas|kuninga]] [[Gustav I]] Vasa teenistuses. Krahv oli reformatsiooni toetaja ningja tema lähikonnas peeti juba [[luterlus|luterlikke]] [[jumalateenistus]]i. Agricola õppis Viiburis kaheksa aastat.
 
Aastal [[1528]] läks Agricola koos oma õpetajaga [[Turu]] linna, mis oli Rootsi võimu keskus Soomes ja [[Turu piiskopkond|piiskopkonna]] keskus, ning temast sai piiskop [[Martinus Skytte]] (Martin Skytte) juures [[kirjutaja]]. Turus tutvus Agricola [[Martin Luther]]i esimese soome päritolu üliõpilase [[Petrus Särkilahti]]ga, kes levitas innukalt reformatsiooniideed. Kui Petrus Särkilahti [[1529]] suri, oli Agricola kord tema tööd jätkata. Ta pühitseti [[preester|preestriks]] arvatavasti [[1531]]. aastal. Umbes samal ajal algas Soomes reformatsioon.
===Hilisem elu===
 
Aastal [[1539]] naasis Agricola [[magister|magistrikraadiga]] Turusse ning temast sai lõpuks Turu katedraalkooli rektor. Talle ei meeldinud see töö ning ta nimetas õpilasi taltsutamata elajateks. Selleks ajaks oli Gustav Vasa oma võimu kindlustades ja reformatsiooni edendades kiriku varad konfiskeerinud. Aastal [[1544]] sai Agricola kroonilt käsu saata mõned andekad noormehed [[Stockholm]]i [[maksuametnik]]eks. Agricola millegipärast ei allunud sellele korraldusele ningja sai järgmisel aastal ta sai uuesti sama käsu, seekord ähvardavamas toonis. Tõenäoliselt ei mõjunud see vahejuhtum tema suhetele kuningaga hästi. Rektorina töötamise ajal kirjutas Agricola palju.
 
Aastal [[1546]] leidis aset [[Turu suur tulekahju]], milles hävis Agricola kodu ja kool. [[22. veebruar]]il [[1548]] käskis Gustav Vasa Agricolal rektoriametist tagasi astuda. Sel ajal oli ta juba abielus. Tema abikaasa oli Pirjo Olavintytär (Birgitta Olafsdotter, Brigida Olaui). Agricola ainus poeg [[Christian Agricola]] (Christianus Michaelis Agricola) sündis [[11. detsember|11. detsembril]] [[1550]] ningja oli [[1583]]–[[1586]] [[Tallinn]]a piiskop.
 
Kui vana piiskop [[1554]] suri, laskis Gustav Vasa pühitseda Agricola Turu kihelkonna ordinaariuseks. See tähendas, et ta täitis praktiliselt Turu piiskopi ülesandeid ningja oli seega ''de facto'' esimene luterlik Soome piiskop. Tema reformid ei olnud kuigi radikaalsed, kuigi ta kaotas ära [[missa]]. Soome kirik jaotati Turu piiskopkonnaks ja [[Viiburi piiskopkond|Viiburi piiskopkonnaks]].
 
Aastal [[1557]] osales ta [[Venemaa]]le saadetud [[delegatsioon]]is ning viibis [[21. veebruar]]ist [[24. märts]]ini [[Moskva]]s piirikokkupõrgetele lõppu tegeva rahulepingu üle läbirääkimisi pidamasläbirääkimistel. [[9. aprill|9. aprilli]]l jäi ta haigeks ningja suri [[Karjala maakitsus]]el Kuolemajärvi kihelkonnas [[Kyrönniemi]] külas. See on ka [[Elias Lönnrot]]i sünnipäev ningja seda päeva tähistatakse Soomes [[soome keele päev]]ana. Ta maeti Viiburi kirikusse, kuid tema haua täpne asukoht pole teada.
 
==Looming==
Tolleaegse kombe kohaselt sisaldas palveraamat ka [[igavene kalender|igavest kalendrit]] ja [[astroloogia|astroloogilisi]] juhtnööre tervise hoidmiseks.
 
Igavese kalendri peamine allikas oli [[Wittenbergi ülikool]]i [[matemaatika]][[professor]]i [[Erasmus Reinhold]]i kalender 1543. aastaks. Iga kuu lõpus on kuus soomekeelset vemmalvärssi ningja mõned laused proosas, kus antakse juhtnööre elu ning haiguste ja nende ravi kohta, sealhulgas [[toitumine|toitumisest]], [[saun|saunaskäimisest]], [[kupud|kuppude]] panekust, [[aadrilaskmine|aadrilaskmisest]] ningja [[ravim]]ite tarvitamisest. Kalendris on tärniga ära märgitud ''[[dies aegyptiacae]]'', halva õnne päevad, mil ei tohtinud ühtegi ettevõtmist alustada.
 
Meditsiini puudutavas osas mainitakse [[al-Mansur]]i, [[Hippokrates]]t, [[Galenos]]t, [[Johannes Milanost|Milano Johannes]]t, [[Ibn Sīnā]]t, [[Ibn Rušd]]i, [[ar-Razi]]d, [[Seneca]]t, [[Isaac Judaeus]]t, [[Johannes Mesuë]]t, [[Platon]]it, [[Ptolemaios]]t, [[Marcus Manilius]]t ja [[Philipp Melanchthon]]i.
==="Se Wsi Testamentti" (Uus Testament)===
 
Agricola kõige väljapaistvam raamat on esimene soomekeelne Uue Testamendi tõlge. Käsikiri valmis [[1543]], kuid korrigeerimine võttis veel viis aastat aega. Töö võttis kokku 11 aastat. Uus Testament trükiti Stockholmis [[1548]]. Keel põhineb Turu murdel. Raamatu maht on 718 lehekülge ningja see sisaldab palju illustratsioone. Ta sisaldab praktilise eessõna ja teoloogilise eessõna. Praktilises eessõnas põhjendab Agricola, miks ta kasutab turu murret, ning jutustab, kuidas kristlus Soome jõudis. Teoloogilises eessõnas ütleb Agricola, et tema tõlge põhineb kreeka algtekstil, Rotterdami Erasmuse ladinakeelsel kogumikul, Martin Lutheri saksa tõlkel ningja [[Olaus Petri]] [[Piibel|piiblitel]]. Ta selgitab ka, miks ta pidi looma palju uusi sõnu, ning ütleb, et loodab nende juurdumist (nüüd nad ongi juurdunud).
 
===Kolm liturgilist raamatut===
==Soome kirjakeel==
[[Pilt:Gravestone_of_Mikael_Agricola.jpg|thumb|Mikael Agricola mälestuskivi tema arvatavas surmakohas [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] lähedal.]]
Agricola loodud soome kirjakeel põhineb Turu murdel, mida ta rikastas teiste soome murrete elementidega ningja oma sõnaloominguga.
 
Agricola loodud sõnade seas on: