Drang nach Osten: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Euroopa keskaeg |
P Ordu > ordu |
||
10. rida:
Samal ajal toimus ka teistesse keelterühmadesse kuuluvate rahvaste liikumine läänesuunal: [[Soome-Ugri]] etnilised grupid hargnesid, osa jäi elama tänase Ungari kohale, osa liikus Läänemere idapiirkondadesse tänapäeva [[Soome]] ja [[Eestimaa]]. [[Balti hõimud]] asustasid ala, mis jääb Läänemerest lõuna poole.
Kuni umbes 1000. aastani [[m.a.j.]] kulges [[slaavlased|slaavlaste]] ja [[germaanlased|germaanlaste]] asuala piir laias laastus mööda joont [[Kiel]] ([[Läänemeri|Läänemere]] ääres)- [[Triest]] ([[Aadria meri|Aadria mere]] kaldal). Slaavlaste ja germaanlaste asualasid lahutas [[Elbe]] jõgi, mis oli ka lõunapiiriks põhjamaisele skandinaavia kultuurile, kus selle ajal oli veel ühine keel. Selline asualade piir püsis ligi pooltuhat aastat, kui kuni selle ajani olid slaavlased olnud need, kes liikusid ja seda lääne ning ka põhja suunas [[soome-ugri]] rahvaste elualade suunas, siis 12. sajandil olukord muutus, idapoole hakkasid liikuma sakslased. Seda liikumist ja elualade laienemisprotsessi on nimetatud nii
Liikudes ida poole, sattusid [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] idaosas elavad sakslased territooriumile, kus viimastel sajanditel olid elanud slaavlased. Laienemisprotsess algas praeguse Saksamaa Liitvabariigi [[Schleswig-Holstein]]i liidumaa idaosast, kus paiknesid [[lääneslaavlased|lääneslaavlaste]] läänepoolseimad hõimud. Laienemine ja edasiliikumine toimis assimileerimisprotsessina, mis toimus ka põhja pool [[ida-slaavlased|ida-slaavlaste]] ja soome-ugrilaste vahel, ainult et seal olid assimileerijateks ida-slaavlased.
[[Pilt:Teutonic Order 1260.png|pisi|300px|Saksa orduriik
==Laienemine lääne-slaavi ja balti hõimude elualale==
{{Vaata|Pommeri ristisõda}}
20. rida:
Elbe ja [[Odra|Oder]]i jõgede vahelised alad saksastusid XII sajandil, Ees- ja Kesk-[[Pommeri]] ning [[Brandenburg]] XIII sajandil, Ida-Pommeri ja edaspidine Ida-[[Preisimaa]], kaasaegne [[Kaliningradi oblast]] XIV sajandil.
[[1143]]. aastal rajas krahv [[Adolf von Schauenburg]] Läänemere ääres [[Lübeck]]i linna, mis oli sakslaste esimene Läänemere sadam. Lübeck asetus igivanale kaubateele, mis kulges Lääne-Euroopast piki Rootsi idarannikut üle [[Gotland]]i ja [[Ahvenamaa]] [[Soome laht|Soome lahele]] ja sealt itta Novgorodi ja Pihkvasse. XII sajandil ilmusid sakslastest kaupmehed
Rahumeelsetele kaupmeestele järgnesid ristisõdijad, kes tulid Liivi- ja Eestimaale, peamiselt [[Vestfaal]]ist ja [[Reinimaa]]lt, hilisema Saksamaa lääneosast, sest selle idaosa, Preisit ei olnud veel, kuna tegelike [[preislased|preislaste]], [[leedulased|leedulaste]] sugulastest [[balti hõimud|balti hõimu]] maa alles ootas vallutamist.
28. rida:
==Laienemine soome-ugri ja balti hõimude elualale==
Saksamaaga ei olnud maad mööda Eestimaal ja Liivimaal mingit kindlat maismaaühendust vähemalt kuni XIV sajandini ning ühendus käis ainult meritsi, kuna maad määda oleks pidanud läbima sakslaste vastu vaenulikult meelestatud [[Preisimaa]]. Saksamaaga sidus [[vana-Liivimaa]]d kaks organisatsiooni: [[Saksa
Esialgu pidurdas sakslaste edasitungi Ida-Euroopasse muistsete preislaste vihane vastupanu, seejärgi Leedu suurriigi kujunemine XIV sajandil. [[Grünwaldi lahing]]u võitmisega [[1410]]. aastal panid Leedu-Poola ühendväed piiri sakslaste edasiliikumisele mandril.
36. rida:
==Vaata ka==
*[[Suur rahvasterändamine]]
*[[Saksa
*[[Läänemere ristisõjad]]
| |||