Redaktsioon: 12. märts 2015, kell 05:05 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 688 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. september 2015, kell 17:28 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 688 muudatust P Ordu > ordu Uuem muudatus →
10. rida: ===Mõõgavendade ordu valitsusaeg=== Tõsise ehitamisega tegi algust [[Mõõgavendade ~~Ordu~~ordu]], kelle valduses oli [[Toompea]] [[1227]]–[[1237]]. Sel ajal valmis Toompea järsaku edelaosas [[kastell]], mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt [[kaitsekraav]]. Linnust nimatati ''castrum minus''<nowiki>'eks</nowiki> (väikeseks linnuseks) erinevalt ülejäänud Toompeast, mis kandis nime ''castrum magnus'' (suur linnus). [[Pilt:Toompea lossi müür Toompuiestee poolses küljes, 8. august 2011.jpg\|pisi\|Toompea lossi läänepoolne müür]] === Taani valitsusaeg === Pärast 1238. aastat hakkasid linnust edasi ehitama taanlased, nüüd aga mitte enda vanas, vaid Mõõgavendade ~~Ordu~~ordu poolt alustatud kohas. Nad jagasid kastelli müüriga kaheks, jättes selle lõunapoolse osa eeshooviks ning rajades põhjapoolsesse hoovi [[Taani kuninga asehaldurite loend\|asehaldur]]i omakorda müüriga piiratud residentsi. Loss asus tänapäevase lossi hoovi kohal ja liitudes [[Pikk Hermann\|Pika Hermanni]] juures läänepoolse müüriga. Õuedevahelises müüris asuva värava kõrval kõrgus torn. [[14. sajand]]i algul laiendati linnust eeshoovide ja müüridega ida suunas. Seal asus ka linnust all-linnaga ühendav värav ([[Lühikese jala värav]]). Taani aegsest lossist on säilinud vaid kinnimüüritud suured aknaavad läänepoolses välismüüris. ===Liivimaa ordu valitsusaeg=== 40. rida: [[Põhjasõda\|Põhjasõja]] järel seisis linnus tühjana, kuni [[Katariina II]] ajal [[1767]]–[[1773]] rekonstrueeriti selle idatiib [[Eestimaa kubermanguvalitsus\|kubermanguvalitsus]]e esindushooneks ([[Toompea loss]] kitsamas tähenduses; arhitekt [[Jena]]st pärit [[Johann Schultz]]). Hoone rajati linnuse idaossa, selle ehitamisel lammutati osa ringmüüri koos [[Stür den Kerl]]i torniga ning [[Riigisaalihoone]] teine korrus (peakorrus), tasandati ka lossi ees asunud vallikraavid. Kubermanguvalitsuse peakorrusel asusid ka kubermanguvalitsus ja kuberneri eluruumid. Peakorruse ruumid moodustavad põhja–lõunasuunalise [[anfilaad]]i [[Lossi plats]]i ääres. Kubermanguvalitsuse hoone meenutas elegantset aadlipaleed. Ümberkujundused jätkusid ka [[19. sajand\|19.]] ja [[20. sajand]]il. [[1808]]. aastal ~~ehiatati~~ehitati hoone parem tiib ja [[1898]]. aastal ehitati kubermanguvalitsuse hoone põhjaossa kubermanguarhiivi hoone ning kaks juurdeehitust treppide jaoks, [[Konvendihoone]]sse toodi [[vangla]], mis põletati [[1917]]. aastal [[märtsirevolutsioon]]i käigus maha. 1900. aastaks ehitati kubermanguvalitsuse vastu haljasalale [[Aleksander Nevski katedraal]]. [[1920]]–[[1922]] lammutati konvendihoone ja selle kohale ehitati [[Riigikogu]] hoone.

Toompea loss: erinevus redaktsioonide vahel