Toompea loss: erinevus redaktsioonide vahel

P
Ordu > ordu
PResümee puudub
P (Ordu > ordu)
===Mõõgavendade ordu valitsusaeg===
 
Tõsise ehitamisega tegi algust [[Mõõgavendade Orduordu]], kelle valduses oli [[Toompea]] [[1227]]–[[1237]]. Sel ajal valmis Toompea järsaku edelaosas [[kastell]], mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt [[kaitsekraav]]. Linnust nimatati ''castrum minus''<nowiki>'eks</nowiki> (väikeseks linnuseks) erinevalt ülejäänud Toompeast, mis kandis nime ''castrum magnus'' (suur linnus).
 
[[Pilt:Toompea lossi müür Toompuiestee poolses küljes, 8. august 2011.jpg|pisi|Toompea lossi läänepoolne müür]]
=== Taani valitsusaeg ===
 
Pärast 1238. aastat hakkasid linnust edasi ehitama taanlased, nüüd aga mitte enda vanas, vaid Mõõgavendade Orduordu poolt alustatud kohas. Nad jagasid kastelli müüriga kaheks, jättes selle lõunapoolse osa eeshooviks ning rajades põhjapoolsesse hoovi [[Taani kuninga asehaldurite loend|asehaldur]]i omakorda müüriga piiratud residentsi. Loss asus tänapäevase lossi hoovi kohal ja liitudes [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] juures läänepoolse müüriga. Õuedevahelises müüris asuva värava kõrval kõrgus torn. [[14. sajand]]i algul laiendati linnust eeshoovide ja müüridega ida suunas. Seal asus ka linnust all-linnaga ühendav värav ([[Lühikese jala värav]]). Taani aegsest lossist on säilinud vaid kinnimüüritud suured aknaavad läänepoolses välismüüris.
 
===Liivimaa ordu valitsusaeg===
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] järel seisis linnus tühjana, kuni [[Katariina II]] ajal [[1767]]–[[1773]] rekonstrueeriti selle idatiib [[Eestimaa kubermanguvalitsus|kubermanguvalitsus]]e esindushooneks ([[Toompea loss]] kitsamas tähenduses; arhitekt [[Jena]]st pärit [[Johann Schultz]]). Hoone rajati linnuse idaossa, selle ehitamisel lammutati osa ringmüüri koos [[Stür den Kerl]]i torniga ning [[Riigisaalihoone]] teine korrus (peakorrus), tasandati ka lossi ees asunud vallikraavid. Kubermanguvalitsuse peakorrusel asusid ka kubermanguvalitsus ja kuberneri eluruumid. Peakorruse ruumid moodustavad põhja–lõunasuunalise [[anfilaad]]i [[Lossi plats]]i ääres. Kubermanguvalitsuse hoone meenutas elegantset aadlipaleed.
 
Ümberkujundused jätkusid ka [[19. sajand|19.]] ja [[20. sajand]]il. [[1808]]. aastal ehiatatiehitati hoone parem tiib ja [[1898]]. aastal ehitati kubermanguvalitsuse hoone põhjaossa kubermanguarhiivi hoone ning kaks juurdeehitust treppide jaoks, [[Konvendihoone]]sse toodi [[vangla]], mis põletati [[1917]]. aastal [[märtsirevolutsioon]]i käigus maha. 1900. aastaks ehitati kubermanguvalitsuse vastu haljasalale [[Aleksander Nevski katedraal]].
 
[[1920]]–[[1922]] lammutati konvendihoone ja selle kohale ehitati [[Riigikogu]] hoone.
137 073

muudatust