Redaktsioon: 19. aprill 2015, kell 00:45 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 802 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. september 2015, kell 17:24 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 802 muudatust P Ordu > ordu Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| räägib ordulinnusest Kirde-Lätis; Virumaa muinaslinnuse kohta vaata artiklit [[Alulinn]]}} [[File:99-071aluksne.jpg\|thumb\|Vaade järvesaarel asuvatele linnusevaremetele Aluliina vanalinna poolt 1999. a.]] [[File:Aluksne.png\|right\|100px\|Aluksne]] '''Aluliina ordulinnus''' (ka '''Alulinna ordulinnus''', '''Alūksne ordulinnus'''; [[läti keel\|läti]] ''Marienburgas pils'', ''Alūksnes pils'', [[saksa keel\|saksa]] ''Marienburg ''– "Maarjalinnus")<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96054494&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=LV&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb EKI KNAB], www.eki.ee/</ref> on varemetes [[linnus]] Kirde-[[Läti]]s [[Alūksne]]s<ref>[http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=685039&centery=6368759&zoom=7&layer=map&ls=c, Läti kaart]</ref> [[Alūksne järv]]e lõunaosas asuval Pilssala ehk Marijas sala [[järvesaar]]el.<ref>[http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=683439&centery=6369195&zoom=1&layer=map&ls=c, Aluliina kaart]</ref> [[1342]]. aastal [[Liivi ordumeister\|Liivi ordumeistri]] [[Burchard von Dreileben]]i ajal [[Liivimaa]] idapiirile [[Adsele\|Adsele maakonda]] ehitatud Aluliina [[ordulinnus]] ([[saksa keel\|saksa]] ''Marienburg'') oli [[Liivi ordu]] [[Aluliina komtuurkond\|Aluliina komtuurkonna]] keskus ja [[Aluliina komtuur\|komtuur]]i residents. Samal perioodil ehitati ka stiililt samalaadsed [[Irboska linnus\|Irboska]]- ja [[Vastseliina piiskopilinnus\|Vastseliina linnus]] (''Neuhausen''). Aluliina oli üks suuremaid ja tähtsamaid Liivi ordu piirilinnuseid vastu Venemaad. Praegusest Vene-Läti piirist jääb see umbes 30 km kaugusele. [[File:Alūksne Castle eastern wall cross-section.jpg\|thumb\|II eeslinnuse idapoolse kaitsemüüri läbilõige.]] 11. rida: [[File:Alūksnes viduslaiku pilsdrupas 1826.jpg\|thumb\|Vaade Aluliina linnusevaremetele edelast 1826.]] [[Pilt:Alulinna linnus, Marienburgas pils.JPG\|pisi\|Aluliina eeslinnuse välismüür torniga, 2008. a.<ref>Pilt Läti vikist, autor Jānis U., Ievas Upenieces foto</ref>]] * 1413 – Marienburg 36. rida: [[File:Alūksne Castle northern wall outside.jpg\|thumb\|I eeslinnuse põhjapoolse kaitsemüüri väliskülg.]] [[1224]], kui sakslased allutasid omale läänemeresoome ja läti segarahvastikuga [[Adsele\|Atsele]] maakonna, sai [[Mõõgavendade ~~Ordu~~ordu]] omale maa keskosa – Atsele ja Aluliina piirkonna, Riia piiskop lõunapoolsed [[Purnava]], [[Bērzene]], [[Abelene]] ja [[Abrene]] piirkonna.<ref>http://lv.wikipedia.org/wiki/Al%C5%ABksne</ref> Põhjapoolse osa sai oma valdusse hiljem [[Tartu piiskop]]. [[1284]] mainitakse esmakordselt kirjalikes allikates [[Aluliina järv]]e saarel asetsevat [[Liivi ~~Ordu~~ordu]] linnust.<ref>http://lv.wikipedia.org/wiki/Al%C5%ABksne</ref> Tollal pidi see tõenäoliselt olema palkehitis, mis võis olla sakslaste jaoks kohandatud kunagine kohalike hõimude muinaslinnus. Teistel andmetel dateeriti [[Pihkva letopiss]]is sellesse aastasse ainult asula tekkimine Aluliina.<ref>http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%90%D0%BB%D1%83%D0%BA%D1%81%D0%BD%D0%B5</ref> [[1340]] tekkis kunagise [[Adsele]] muinasmaakonna piiride täpsustamisel ja mõjupiirkondade jaotamisel sakslaste ja [[Pihkva vürstiriik\|Pihkva]] venelaste vahel suur tüli, ordurüütli [[Heinrich von Pleskow]] ("Pihkva Henrik") süü tõttu väljus olukord rahumeelsetest piiridest ja alustati üksteise vastu sõjategevust. Venelased ründasid järgnevalt [[Atsele ordulinnus]]t, mis ajendaski ordut puitlinnust maha kiskuma ja rajama kivist tugevat Aluliina piirikindlust ning samuti ehitama välja [[Vastseliina piiskopilinnus]]t.<ref>Eesti ajalugu II, Keskaeg. Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituut</ref> 134. rida: [[1802]] on Brotze joonistuse järgi säilinud küllaltki kõrgelt eeslinnuste ringmüür, peaaegu täiesti terve on suurtükitorn vastu järve, konvendihoonest on täies kõrguses säilinud ainult auklik saarepoolne külg. Ka eeslinnuse väravaehitis ja selle lähedal asuv flankeeriv nelinurkne torn on peaaegu täiskõrguses alles. [[1870]] asus Aluliinas [[Saksa ~~Ordu~~ordu arhiiv]], mida külastas ka F. J. Wiedemann.<ref>http://www.emakeeleselts.ee/esa/ESA_53_pdf/ESA_53_Winkler.pdf</ref> [[1922]] kuulus linnusemõis parun [[Arnold von Vietinghoff-Scheel]]ile.

Aluliina ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel