Redaktsioon: 15. mai 2015, kell 11:34 redigeeri 88.196.105.156 (arutelu) →‎Piirkonna ajalugu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. september 2015, kell 22:04 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust P Ordu > ordu Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
14. rida: }} '''Pühalepa kihelkond''' ([[saksa keel\|saksa]]) ''Kirchspiel Pühhalep'') oli [[kihelkond]] [[Läänemaa]] koosseisu kuulunud [[Hiiumaa]]l ja [[Eestimaa kubermang]]u [[Haapsalu kreis]]is. [[Pilt:Atlas von Liefland 14.tif\|400px\|pisi\|right\|[[Haapsalu kreis]], [[Eestimaa kubermang]]us. [[Ludwig August Mellin]]i kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798]] ==Piirkonna ajalugu== Kihelkond tekkis [[13. sajand]]il ordule kuuluvast [[Hiiumaa]] idaosast. Algselt oli ta oma lõplikust kujust pindalalt palju suurem, sest temast on hiljem eraldatud nii [[Reigi kihelkond]] ([[1627]])(?) kui ka [[Emmaste kihelkond]] ([[1866]]). (?) Kihelkonnakirik ehitati eeldavasti aastatel [[1255]]–[[1260]]. <!-- siin on sisse lipsanud väikene viga - Reigi ja Emmaste alad ei ole kunagi kuulunud Pühelepa kihelkonda (kiriklik alluvus), küll aga mõlemast osa maid Suuremõisa mõisa (varaseimais dokumentides Pühalepa mõisa) alla (ilmalik alluvus). Artiklis toodud daatumid käivad tegelikult viidatud Reigi ja Emmaste kihelkondade eraldamise Käina kihelkonnast! --> Aastast [[1234]] kuulus [[Saare-Lääne piiskopkond]]a, pärast [[1254]]. aasta maadejagamist [[Liivi ordu~~\|Liivimaa Ordu~~]]le ([[Maasilinna foogtkond\|Maasilinna foogtkonna]] [[Pühalepa ametkond]] keskusega [[Hiiu-Suuremõisa mõis\|Suuremõisa ordumõisas]]). Rootsi võimu ajal ([[1563]]–[[1710]]) oli kihelkond aastast [[1620]] kuni [[Mõisate reduktsioon\|reduktsioon]]ini [[de la Gardie]]'de valduses. Tähtsaks sai lubjapõletus- ja laevaehituskoht [[Suursadam]]. Hiljem arendasid samu alasid ka [[Ungern-Sternbergid]], kes asutasid [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik]]u. Selle juurde tekkinud asula oli peagi Hiiumaa suurim ([[Kärdla]]). 18. sajandi teisel poolel levis [[vennastekogudus\|vennastekoguduseliikumine]]. Aastail [[1885]]–[[1887]] toimus hoogne [[õigeusk]]u siirdumine. Aastal [[1890]] ehitati [[Kuri küla]]sse õigeusu [[Pühalepa Issanda Taevaminemise kirik]]. ==Pühalepa kihelkonna mõisad== Pühalepa kihelkonnas paiknes 9 [[mõis]]at -– neist 1 [[kirikumõis]] ~~ning~~ja 3 [[rüütlimõis]]ast [[peamõis]]at koos 5 [[kõrvalmõis]]aga janing 3 [[karjamõis]]at. [[Pühalepa kirikumõis]] (''Pastorat Pühhalep'') [[Kassari mõis]] (''Kassar'') rüütlimõis [[Kärdla mõis]] (''Kertel'') rüütlimõisa staatuses [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik]] (''Kertel Fabrik'') [[Kärdlamõisa mõis]] (''Kertelhof'') Suuremõisa kõrvalmõis, endine rüütlimõis [[Loja mõis]] (''Loja'') Suuremõisa kõrvalmõis [[Partsi mõis]] (''Pardas'') Suuremõisa kõrvalmõis 36. rida: [[Vilivalla mõis]] (''Williwalla'') Suuremõisa kõrvalmõis<ref>{{cite book \|title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland \|last=Bienenstamm \|first=H. von \|authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm\|coauthors= \|year=1826 \|publisher=Deubner \|location= Riga \|isbn= \|pages= lk. 115–116 \|url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA115,M1}}</ref> ==Pühalepa kihelkonna vallad== Kärdla vald (''Kertel'') (1866–) Suuremõisa vald (''Grossenhof'') (1866–) Kassari vald (''Kassar'') (1866–1893)<ref>[http://www.eha.ee/andmed/search.php?type=vald&sid=20130209133900558704&maakond=&kihelkond=P%FChalepa&eesti_nimi=&saksa_nimi=&eestinimi=&saksanimi=&komissarijaoskond=&ylemtalurahvakohus=&politseijaoskond=&vallakohus=&kihelkonnakohus=&aasta=&submit=Otsi Pühalepa kihelkond], Eesti Ajalooarhiiv</ref> ==Kihelkonna alad tänapäeval== Tänapäeval kattub kihelkonna ala [[Pühalepa vald\|Pühalepa valla]] alaga, v.a. enamus [[Kassari]] saarest ([[Kassari mõis]]), mis kuulub praegu [[Käina vald]]a. ==Viited==

Pühalepa kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel