Kaliningrad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P Ordu > ordu |
||
40. rida:
Kindluse lähedale tekkis 3 linna: Altstadt, Löbenicht ja Kneiphof. [[1525]]. aastast oli Altstadt [[Preisimaa hertsogkond|Preisi hertsogite]] residents.
Pärast [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastast sõda]] 1454–1466 kuulutas [[
Aastal [[1523]] asutas Hans Weinreich koostöös hertsog [[Albrecht von Hohenzollern|Albrecht]]iga esimese trükikoja Königsbergis, kus [[1524]]. aastal trükiti esimene raamat. Majandusliku baasi sellele lõid hertsogkonna, kiriku, linnavalitsuse ja ülikooli tellimused. [[Königsbergi ülikool]] asutati [[1544]]. aastal ning oli tollal teine evangeelne ülikool Euroopas, kus õpetati ka astronoomiat. 16. sajandil kujunes linn leedu kultuuri oluliseks keskuseks, seal ilmus esimene leedukeelne raamat, seal elasid tuntud leedu kultuuriinimesed. [[1660]]. aasta paiku hakkas ilmuma Königsbergi esimene ajaleht.
50. rida:
Üheks silmapaistvamaks linnaelanikuks võib pidada [[Immanuel Kant]]i, tänu kellele muutus Königsbergi Ülikool tähtsaks [[filosoofia]]keskuseks. Königsbergi Ülikooli õppejõuks oli aastatel 1817–1834 ka [[Karl Ernst von Baer]]. Königsbergiga oli kaudselt seotud [[Leonhard Euler]] kes tegeles selle linna ühe [[Königsbergi sildade probleem|populaarse logistikaprobleemiga]], mille matemaatiline lahendamine viis hiljem uue matemaatikaharu, [[graafiteooria]] tekkimisele.
[[Berliin]]i kõrval oli Königsberg tollal suuruselt teine linn [[Saksamaa]]l. [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastase sõja]] ajal hõivasid linna
[[1764]], [[1769]] ja [[1775]] laastasid linna tulekahjud.
70. rida:
Pärast [[Versaille rahu]] oli Königsberg eraldatud [[Saksa Riik|Saksa Riigist]] [[Poola koridor]]i näol.
[[1919]]. aastal avati Königsbergis Devau lennujaam – esimene Saksamaal ja üks esimesi Euroopas ning maailmas üldse. [[1922]] avati lennuliin
[[Pilt:Gelände der Deutschen Ostmesse mit dem Haupteingang.jpg|pisi|Saksa Idamesside pidamise hoonestik Königsbergis]]
20. sajandil laienes linn märkimisväärselt, ulatudes väljapoole oma endisi kaitserajatisi. [[1929]]. aastal ehitati uus raudtee peavaksal, palju stiilseid (juugend- ja bauhausstiilseid) büroo- ja eluhooneid ning linnaasumeid. Linna ilme muutmiseks andsid suure panuse kohalikud arhitektid Hans Hopp ja Friedrich Heitmann. Suurt tähelepanu osutati mälestusmärkide ja skulptuuri väikevormide rajamisele, mille loomisele kaasati [[Königsbergi Kunstiakadeemia]] õppejõude ja lõpetanuid. Lossi ümbruses viidi läbi arheoloogilisi uuringuid ja rekonstrueerimisi.
84. rida:
== Königsberg ja Kaliningrad ==
Vastaval [[Potsdami konverents]]i otsusele jäi [[Preisimaa]] kirdeosa koos Königsbergiga [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] valdusse. Linn säilitas esialgu oma nime, kuigi juba [[kirillitsa]]s. 1939. aastal oli linnas 370 000 elanikku. 1945. aasta aprillis elas Königsbergis veel u 150 000 inimest. Suurem osa neist suri nälga ja haigustesse või tapeti nõukogude sõdurite poolt, nii et 1945.
4. juulil [[1946]] nimetati Königsberg nõukogude riigitegelase [[Mihhail Kalinin]]i järgi [[Kaliningrad]]iks. Teatud mõttes nõukogudelikuks on see linn jäänud tänapäevani. Kannatada saanud Königsbergi lossi taastamise asemel käskis uus ''gauleiter'' selle [[1967]]. aastal lammutada. Eemaldatud on kõik saksa riikluse ja kultuuriga seotud monumendid.
106. rida:
Kaliningrad paikneb [[Pregolja jõgi|Pregolja]] (saksa ''Pregel'') [[jõgi|jõe]] [[suue|suudme]] lähedal jõe mõlemal kaldal ja saartel.
[[21. september|21. septembril 2004]]
==Kliima==
| |||