Vastseliina piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Välislingid: lisatud viide virtuaalringkäigule ja panoraamfotodele
P Ordu > ordu
12. rida:
Teadaolevatel andmetel alustati Vastseliina [[linnus]]e ehitamist [[Tartu piiskopkond]]a piirikindlustusena [[Maarja kuulutamise päev]]al [[25. märts]]il [[1342]].<ref>[[Bartholomäus Hoeneke]], [[Sulev Vahtre]], ''[[Liivimaa noorem riimkroonika|Liivimaa noorem riimkroonika: (1315-1348)]]''. Tallinn: [[Eesti Riiklik Kirjastus]] 1960, lk 73.</ref> Siis pühitseti linnus [[Neitsi Maarja]]le ja linnust hakati kutsuma tema auks ''Frouwenborch''iks või ''Frauenburg''iks. Alles hiljem hakkas linnuse nimena esinema ''Novum castrum'' ehk ''Neuhausen'' ('uus linnus'), mis võib-olla tuli kasutusele, eristamaks Vastseliinat vanemast [[Kirumpää piiskopilinnus]]est. Siit ka maakeelne Vastseliina ('uus linnus') ja venelaste ''Novõi gorodok'' ('uus linnus').
 
Kuigi Vastseliina linnus asus Tartu piiskopkonna maadel ja linnuse praeguses nimetuses on viide piiskopile, oli selle ehitamise korraldajaks ja arvatavasti ka algatajaks hoopis [[1237]] [[Mõõgavendade Orduordu]] järeltulijana loodud [[Liivi Orduordu]] oma 24. ordumeistri [[Burchard von Dreileben]]i isiklikul juhtimisel.
Sellel ajal püstitati nelinurkse põhiplaaniga peatorn ([[tornlinnus]]). Selle mõõdud olid jalamilt 14,5 ja 19 meetrit, müüride paksus ulatus 3–4,5 meetrini. Kolmel võlvitud lagedega korrusel asusid kelder, kabel ja relvaruum, nende peal veel kolm kaitsekorrust.