Redaktsioon: 22. juuni 2015, kell 22:37 redigeeri 217.71.44.229 (arutelu) →‎Ajalugu Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. september 2015, kell 21:31 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust P Ordu > ordu Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
20. rida: ==Ajalugu== Ala oli asustatud [[slaavlased\|lääneslaavlaste]] hõimudega, kui [[1143]]. aastal Saksi hertsog [[Heinrich Lõvi]] [[vasall]] [[Holsteini krahv]] [[Adolf II (Schauenburg ja Holstein)\|Adolf II]] asustas Lübecki [[linn]]a. Vahepeal linn hävines, kuid taastati [[Heinrich Lõvi]] poolt [[1159]]. aastal. Juba vanasse Lüübekisse oli tõmbunud üsna hoogsalt kaupmehi – [[Friisid\|friislasi]], [[holland]]lasi ja [[vestfaal]]lasi. Uus Lüübek, algul võimsa [[Baieri hertsogkond\|Baieri]] ja [[Saksimaa hertsogiriik\|Saksimaa]] hertsogi Heinrich Lõvi soodustusel ja kaitse all, kujunes oma arenemises märksa jõulisemaks. Sellest sai esimene saksa linn Läänemere rannikul, suure ajaloolise murrangu esimene rajamärk, mis tähistas uut suunda selle mere lõunaranniku kaubanduslikus ja poliitilises arengus. [[1226]]. aastal andis keiser [[Friedrich II]] linnale omavalitsus- ja kaubandusõiguse ([[Lübecki õigus]]). 31. rida: ==Seosed Eestiga== Lübeck toetas [[Saksa ~~Ordu~~ordu\|Saksa ordut]]t, mille haru [[Liivi ordu]] oli juhtiv jõud Läti ja Eesti alade ristiusustamisel Maarjamaa ristisõjas. Kesk- ja varauusaegsesse Hansa Liitu kuulunud Lübecki ja Eesti linnade vahel toimus sajandeid elav kaubandus ja inimeste liikumine, millega kaasnesid ka kultuurilised mõjud. Näiteks oli praeguseks [[Niguliste kirik]]us eksponeeritava "[[Surmatants (Notke)\|Surmatants]]u" autor [[Bernt Notke]] just Lübecki kunstnik, Lübecki ehitusmeistri [[Georg Teuffel]]i projekti alusel ehitati aga [[Narva raekoda]]. [[Lübecki linnaõigus]]e said Eesti linnadest teadaolevalt [[Tallinn]], [[Rakvere]] ja [[Narva]]. Ka pikim Eestist alguse saanud jäätee oli 1323. aastal [[Saaremaa]] ja Lübecki vahel. Esimesed eestikeelsed trükised protestantlike jutlustega ilmusid 1525. aastal Lübeckis, kuid hävitati linna katoliikliku rae käsul. [[Tartu Jaani kogudus]]e kaplani [[Franz Witte]] tõlgitud [[Lutheri katekismus]] trükiti Lübeckis kas 1553. või 1554. aastal. Tallinnast veeti Lübeckisse ohtralt [[lina]]. 16. sajandil teravnes Tallinna ja Lübecki vaheline konkurents idakaubanduses, kui Tallinna kaupmehed püüdsid takistada lüübeklaste otsesidemeid Liivimaaga; selle tulemusel suundusid Lübecki laevad Tallinnast mööda, otse Narva ja [[Viiburi]]sse. Rivaliteet ning Lübecki laevade arest Rootsi võimude poolt 1562. aastal viis [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda\|Põhjamaade seitsmeaastase sõjani]]. Sõja käigus, kui [[Rootsi]] ja Lübeck olid eri leerides, oli Lübecki ja Eesti alade vahel ka otsene sõjaline kokkupõrge: 1569. aasta juulis saabus [[Tallinna laht]]e Taani ja Lübecki ühendatud laevastik, mis pommitas Tallinna reidilt linna 13 päeva jooksul ägedalt. Taanlased ja lüübeklased riisusid Tallinna sadama täiesti tühjaks ja said sõjasaagiks enam kui 30 kaubalaeva.

Lübeck: erinevus redaktsioonide vahel