Ropaži ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Ropaži ordulinnus''' (liivi Roudōpois, saksa ''Rodenpois''<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96058658&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=LV&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb, EKI KNAB]</ref>) oli Liivi Orduordu Väina liivlaste aladel asunud majanduslinnus, mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 30 km kaugusel Riiast, Ropaži piirkonnas (Ropažu novads)<ref>[http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=543582&centery=6309248&zoom=7&layer=map&ls=c, Läti kaart]</ref>, Ropaži asulas, Lielā Jugla (Suure-Jugla, Die Grosse Jägel) jõe põhjapoolsel e. paremkaldal, 40 meetrit jõest ja linnuseplatoo asetseb u. 38 - 4038–40 m ü. m.<ref>[http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=538465&centery=6315197&zoom=1&layer=map&ls=c, Ropaži kaart]</ref>

Liivi Roudōpois -– "raudmees", piirkonna või kihelkonna liivikeelne nimi oli muinasajal Kangarosu, mis tõlkes tähendab "mäeküla".

* 1205 -– Rodopoys, Rodenpoys

* 1221 -– villa Rodepoys<ref>[http://books.google.ee/books?id=w9o260GsJdMC&pg=PR15&dq=Kirchspiel+Segewold&hl=en&sa=X&ei=YCKjU575MYLMygOml4CQAw&ved=0CCMQ6AEwATgK#v=onepage&q=Kirchspiel%20Segewold&f=false, Historisches Ortslexikon, Feldmann, von Zur Mühlen, lk. 514]</ref>

* 1226 -– stagnum Rodepois (Jägel -– und Stintsee)<ref>[http://books.google.ee/books?id=w9o260GsJdMC&pg=PA515&lpg=PA515&dq=Rodenpois&source=bl&ots=1v4vrwC2fQ&sig=xhZvnSpsBil4_lolFai-0WPONS0&hl=et&sa=X&ei=LXozU--uCuLy4QT17IHIAw&ved=0CCYQ6AEwADgy#v=onepage&q=Rodenpois&f=false, Baltisches Ortslexikon, Hans Feldmann, Heinz von Zur Mühlen, lk. 514, 515]</ref>

* 1404 -– Rodenpoiss, Rodenpoyz

* 1467 -– Rodenpoes

* 1545 -– Rodenpeisz

* 1555 -– Rodenpeus

* 1638 -– Rodenpevs.<ref>[http://www.ropazi.lv/?ct=par_novadu Ropažu novads]</ref>

===Linnus algusaegadest Poola - Rootsi sõjani===

[[1205]] on piirkonda (''Rodopoyse'') esmakordselt allikates mainitud,<ref>Henriku Liivimaa Kroonika. Richard Kleis. Tallinn, "Eesti Raamat", 1982 a. lk. 47</ref> kui siin märtsikuu paiku toimus [[Ropaži lahing]] Eestist röövretkelt tagasipöörduvate leedulastega. Muinaslinnusest möödus tähtis ühendustee Toreidast Ükskülla ja ka Suur - Jugla jõgi oli XIII sajandil laevatatav.<ref>[http://www.ropazi.lv/?ct=par_novadu Ropažu novads]</ref>

[[1320]] - –[[1322]] on baltisaksa ja läti ajaloolaste arvates linnus rajatud [[Liivi ordumeister]] [[Gerhard von Jorke]] poolt.<ref>[http://books.google.ee/books?id=POtCAAAAcAAJ&pg=PA700&lpg=PA700&dq=Kirchspiel+Rodenpois&source=bl&ots=pERPlO186N&sig=dF2hNm7RpBQxt695t79Te95Lm0w&hl=et&sa=X&ei=0i4qU-2JFMrU4QTl34CgBg&ved=0CDYQ6AEwAg#v=onepage&q=Kirchspiel%20Rodenpois&f=false, Neue Erdbeschreibung, Anton Friedrich Büsching]</ref> Linnustenimekirjas figureerib ta esmakordselt alles 100 aastat hiljem.<ref>[http://www.geocaching.com/geocache/GC2733K_rodenpois?guid=dbec93df-0396-4682-b4ae-0a066fe11322 Geocaching]</ref> 1320 on mainitud kirikhärrat, kirik oli tõenäoliselt puidust.

[[1558]] - –[[1559]] põletasid [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] väed [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõjas]] talvisel sõjakäigul linnuse maha. Hävis kivist ringmüüri sees valdavalt olnud puithoonestus.<ref>Löwis of Menar, Burgenlexikon 103</ref>

[[1561]],. aasta 29. septembrist -– 10. novembrini andis ordumeister Kettler Ropaži linnuse koos Väinasuu ([[Daugavgriva]]), [[Ādaži ordulinnus|Ādaži]], [[Salatsi piiskopilinnus|Salaspilsi]], [[Sigulda ordulinnus]]e, jt. üle Poola kuninga valdusesse; lisaks juba varem üleantud linnustele.<ref>Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556 – 1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk. 179, ISBN 5-460-00216-8</ref>

[[1562]] annetas ordumeister Kettler Ropaži koos [[Ādaži mõis]]a (''Neuermühlen''), ''Aahof''i mõisa ja 100 taluga linnusekrahv Heinrich von Dohnale, kuid Ropaži jäi ilmselt pandi tõttu [[Tiesenhausen]]i valduseks.<ref>[http://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&pg=PA323&dq=Kirchspiel+Sunzel&hl=en&sa=X&ei=55sbU8uDPcrVtQbwrYH4CA&ved=0CCcQ6AEwADgK#v=onepage&q=Kirchspiel%20Sunzel&f=true, Hagemeisters Geschichte, lk. 56]</ref>

[[1582]]. aastal eduka [[Vene-Poola sõda (1562–1582)|Vene-Poola sõja]] järel, 12. märtsil saabus poola kuningas [[Stefan Bathory]] Riiga ja moodustas [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonnas]] uue [[roomakatoliku kirik]]u [[Võnnu piiskopkond|Võnnu piiskopkonna]], millele allusid peale [[Volmari ordulinnus|Volmari]], [[Asti ordulinnus|Asti]] (Burtnieki), [[Trikata ordulinnus|Trikata]], [[Otepää linnus|Otepää]], [[Carnikava]] jt. ka Ropaži linnus.<ref>Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk. 251</ref>

===Linnus Poola - Rootsi sõjast tänapäevani===

[[1601]]. aasta alguses, veel isegi enne Volmari ja Võnnu linnuste langemist läksid Liivi keskmaa väikelinnused rootsi hertsogi Karli poole üle. Ka Ropazi alistus ilma igasuguse vastupanuta.<ref>Nyenstädt, lk. 107</ref> Ropaži piirkonnas oodati juba aastavahetusel igatsusega rootsi vägede ilmumist.<ref>Ajalooline ajakiri nr. 3, 1932, lk. 145</ref> Hiljem,peale pärast poolakate naasmist võeti ülejooksnud aadlil mõisad käest ära. Pärast Poola - Rootsi sõdasid kaotasid Tiesenhausenid oma senise mõjuvõimu Liivimaal.

[[1611]]. aasta paiku on [[Fabriciuse kroonika]]s üles tähendatud, et Ropaži linnust loeti sellal kuuluvaks suuremast soost aadlike linnuste hulka.<ref>Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk. 53</ref>

[[1623]]. aasta revisionrevisjon märkis, et Ropaži linnus on täielikult sisse kukkunud, ainult ühel küljel on alles 4neli seina.<ref>[http://ropazu-rodenpois-pilsdrupas-ru.vieglicelot.lv/ru/object/ropazu-rodenpois-pilsdrupas.htm viegli celot]</ref>

[[1855]] - –[[1920]] oli valduse omanik parun von Wolffi perekond.<ref>[http://books.google.ee/books?id=w9o260GsJdMC&pg=PA515&lpg=PA515&dq=Rodenpois&source=bl&ots=1v4vrwC2fQ&sig=xhZvnSpsBil4_lolFai-0WPONS0&hl=et&sa=X&ei=LXozU--uCuLy4QT17IHIAw&ved=0CCYQ6AEwADgy#v=onepage&q=Rodenpois&f=false, Baltisches Ortslexikon, Hans Feldmann, Heinz von Zur Mühlen, lk. 515]</ref>

[[2006]]. aastal viidi läbi laialdasi ja põhjalikke arheoloogilisi väljakaevamisi.

Ehitusstiililt oli uuemate uurimuste järgi tegemist viisnurkse, kuid põhiplaanilt trapetsit<ref>[http://ropazu-rodenpois-pilsdrupas-ru.vieglicelot.lv/ru/object/ropazu-rodenpois-pilsdrupas.htm viegli celot]</ref> meenutava vabakujundusliku laagerkastelliga<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk. 431</ref>, mis ühtlasi kaitses Riia suunast Liivi Orduordu keskmaad ja seisis ka vastu 20 km kaugusel kagus asuvale Suntaži piiskopilinnusele. Ropaži juurest algas u. 75 km pikk ja u. 25 km lai Liivi Orduordu nn. "Koiva koridor", kus orduvaldused lahutasid Riia Peapiiskopkonna liivlaste ja lätlaste vahelisi alasid. Kui koridori lõunaotsa põhjapoolset piiri tõkestasid Koiva jõgi ja Sigulda linnus, siis lõunapiiri kaitseks ehitati XIV sajandil välja Ropaži -– Mālpilsi -– Jaunpilsi (Zaube) -– Skujene -– Nitaure linnuste kaitseliin. Ühtlasi olid need kõik ka kohalikud halduskeskused ja majanduslinnused. Samas moodustasid Ādaži -– Ropazi -– Salaspils poolringis kaitseliini ümber Riia. Ropaži oli mingil ajal ka Riia piirkonna ordu alade administratiivne keskus.

Linnusemüürid olid laotud maakividest ja lubimördist. Laagerkastellil oli hoonestatud XIV - XVIIXIV–XVII sajandini väljaehitatud pikk edelatiib ja XV - XVIXV–XVI sajandist pärinev lühem kirdetiib, mille vahele jäi avar õu. Kaitsemüüri loodeküljel asus värav, mida tugevdas XV sajandil püstitatud ümmargune võimas suurtükitorn. Kagupoolsesse kitsamasse külge jäi loodesse, hoovi avaneva sissepääsuga eeslinnus.<ref>[http://ropazu-rodenpois-pilsdrupas-ru.vieglicelot.lv/ru/object/ropazu-rodenpois-pilsdrupas.htm viegli celot]</ref> A. Tuulse arvamusel paiknes seespool välist kaitsemüüri puithoonestus, mismille venelased 1558/59. aasta talvisel sõjakäigul venelaste poolt maha põletatipõletasid.<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk. 242</ref>

Maapinnal on linnusekünka otsas säilinud väheldased müürivaremed, millest saab välja lugeda nelinurkse kaitserajatise tunnuseid<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk. 242</ref>. Viimastel aastatel toimub linnuse kõrval kord aastas "Keskajakeskaja päev", mille eesmärgiks on tutvustada inimestele keskaja kultuuri reaalsetes keskaegsetes tingimustes.