Erinevus lehekülje "Taani" redaktsioonide vahel

Suurus jäi samaks ,  4 aasta eest
P
resümee puudub
P
{{Vaata|Taani rahvastik}}
=== Demograafilised näitajad ===
Taani rahvaarv on 2013. aasta alguse seisuga 5 602 628<ref>[http://www.statistikbanken.dk/FT statistikbanken.dk]</ref>. Rahvaarv on 1970ndatest saadik ühtlaselt tõusnudsuurenenud, välja arvatud lühike periood 1980ndate alguses.
 
Rahvastiku tihedus on keskmiselt 129 in/km² (Taani suurimal saarel [[Sjælland]]il isegi üle 315 in/km²).
Taani kuningas [[Harald Sinihammas]] alustas vallutusi [[Anglosaksi Inglismaa]]l ning 1013. aasta suvel viis Svend Harkhabe Taani laevastiku [[Sandwich]]i, [[Kent]]is. Sealt läks ta põhja [[Danelaw]]'sse, kus kohalikud nõustusid kohe teda toetama. Siis sööstis ta lõunasse, sundides [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] [[Inglismaa kuningas|kuninga]] [[Æthelred]]i [[Normandia]]sse maapakku (1013–1014). Siiski suri Svend äkitselt 3. veebruaril 1014. Kasutades seda surma ära, tuli Æthelred Inglismaale tagasi ja ajas Svendi poja [[Knud Suur|Knudi]] tagasi Taani, sundides teda seejuures loobuma oma liitlastest. Aastal 1015 käivitas Knud uue kampaania Inglismaa vastu ja pärast vallutusi valitses [[Knud Suur]], Taani, [[Norra]], Inglismaa kui ka mõne [[Rootsi]] piirkonna kuningana. Pärast Knud Suure surma [[1035]]. aastal Taani võimu all olnud suurriik lagunes, ehkki Inglismaad kontrollis Knuti poeg [[Hardeknud]] kuni [[1042]]. aastani. [[Normandia hertsog]]i [[Rollo]] järglane [[William Vallutaja]] vallutas [[1066]]. aastal [[Suurbritannia saar]]e.
 
12. sajandil algas Taani ekspansioon ristisõdade näol lõunapool elavate slaavlastest [[vendid]]e elualadele, samas mõjutasid riigi tugevust siseriiklikud vastuolud. Kuningas [[Valdemar I Suur]] (1157–1182) suutis vende võita (vt. [[Vendi ristisõda]]).
Kuningas [[Knut VI]] (1182–1202) valitsemisajal pidas Taani edukat sõjategevust ning vallutas [[Pomerania]] ja [[Mecklenburg]]i ning Knut sai ''Taani ja vendide kuninga'' nimetuse. Vallutused jätkusid kuningas [[Valdemar II]] Võitja juhtimisel. Tema eduka sõjategevuse tulemusena vallutati Taani riigi jaoks [[Holstein]]i ning [[Saaremaa]] ja [[Põhja-Eesti]] alad, kus legendi järgi said taanlased lahingus eestlastega oma rahvuslipu [[Dannebrog]]i [[1219]]. aastal [[Tallinn]]a sõjakäigu ajal. [[1222]]. aastal tekkis kuningas [[Valdemar II]]-l konflikt Põhja-Saksamaal ja Taani sõjaline võimsus oli suunatud sealsele sõjategevusele. [[1223]]. aastal sattus kuningas Valdemar II sõjategevuse käigus vangi [[Schwerin]]i krahvi Heinrichi kätte, kust ta pääses alles pärast lunaraha maksmist.
 
[[1227]]. aastal sai [[Valdemar II]] sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega [[Bornhövedi lahing]]us lüüa ning kohe alustasid pealetungi taaniTaani aladele Eestis ka sakslaste [[Mõõgavendade Orduordu]] väed, vallutades lõplikult kogu Põhja-Eesti.
 
{{Vaata|Eestlaste muistne vabadusvõitlus}}
Keskajal kuulusid Taanile pikemat või lühemat aega suured valdused praegusel Põhja-[[Saksamaa]]l, ja [[Taani valdused|Põhja-Eestis]], ning [[Saaremaa]] ningja [[Ojamaa]].
 
13. sajandil laastasid Taanit kodusõjad ning sõda [[Holstein]]iga, mille liitmise järel omandasid Holsteini aadlikud Taani riiklikus elus suure tähtsuse ja kaalu, mille lõpetas alles 14. sajandil, [[Taani kuningas|kuningas]] [[Valdemar IV Atterdag]] (1340–1375), kes taastas riikliku ühtsuse ning kuningavõimu autoriteedi riigis. Tal õnnestus saavutada kontroll[[Sund| Øresund]]i väina üle ja kontrollida Läänemere laevandust ning maksustada väina läbivad kaubalaevad.
[[Rokkmuusika]]s oli üks menukamaid ansambleid 1970ndate [[Gasolin]], mille eesotsas oli rahvusskald [[Kim Larsen]]. Sellest ajast on tuntud ka [[Shu-bi-dua]], [[C. V. Jørgensen]] ja [[Århus]]i ansamblid [[Gnags]] ja [[Shit & Chanel]]. Sel ajal sai populaarseks [[Benny Andersen]]i laul "[[Svantes lykkelige dag]]" ([[1972]]), mida on pakutud Taani hümniks.
 
1980ndatel1980. aastatel tõusid esile ''pop-rock'' ([[Sneakers]] eesotsas [[Sanne Salomonsen]]iga, [[Lis Sørensen]], [[Anne Linnet]], [[Sebastian]]) ning [[punkmuusika]] ja ''[[new wave]]'' ([[Kliché]], [[Sods/Sort Sol]], [[Miss B. Haven]]).
 
1990ndatel tõusid esile [[räpp]] ja ''[[hiphop]]'' ([[Østkyst Hustlers]], [[Humleridderne]] ja [[Den Gale Pose]]. Oma laule laulsid [[Marie Frank]], [[Tina Dickow]] ja [[Karen Busck]]. Eksperimentaalmuusikat tegid [[Sorten Muld]], [[Under Byen]] ja [[Tobias Trier]]. Rahvusvaheliselt menukat popmuusikat tegid [[Aqua (ansambel)|Aqua]], [[Cartoons]] ja [[Michael Learns to Rock]].
105 676

muudatust