Esimene Bulgaaria tsaaririik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
29. rida:
|pvm5 =
|riigikeel =
|peamised-keeled = [[Bulgaari keel|bulgaari]], [[Bütsantsi kreeka keel|kreeka]]<br/><small>(681–893)</small><br/>[[VanakirikuslaaviKirikuslaavi keel|vanabulgaaria]]<br/><small>(893–1018)</small>
|pealinn = [[Pliska]]<br/> <small>(681–893)</small><br/> [[Preslav]]<br/> <small>(893–972)</small><br/> [[Skopje]]<br/> <small>(972–992)</small><br/> [[Ohrid]]<br/> <small>(992–1018)</small>
|pealinn-koordinaadid =
67. rida:
9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses saavutas [[Simeon I]] rea võite bütsantslaste üle ja ta tunnistati tsaariks ning ta laiendas riigi selle suurima ulatuseni. Pärast Bütsantsi armee hävitamist [[Achelouse lahing (917)|Achelouse lahingus]] aastal 917 asusid bulgaarlased aastal 923 ja 924 [[Konstantinoopol]]it piirama. Lõpuks bütsantslased taastusid ja põhjustasid aastal 1014 [[Basileios II]] juhtimisel bulgaarlastele hävitava kaotuse [[Kleidioni lahing]]us. Aastaks 1018 alistusid viimased Bulgaaria kindlused Bütsantsile ja Esimene Bulgaaria tsaaririik lakkas olemast. Selle järglaseks sai aastal 1185 [[Teine Bulgaaria tsaaririik]].
 
Pärast [[kristlus]]e omaksvõttu muutus Bulgaaria [[Slaavlased|slaavlaste]] kultuuriliseks keskuseks. Selle juhtiv kultuuriline positsioon tugevnes veelgi [[glagoolitsa]] ja [[varakirillitsa]] leiutamisega varsti pärast seda pealinnas [[Veliki Preslav|Preslavis]] ja [[Vanakirikuslaavi keel|vanabulgaariaVanabulgaaria keeles]] loodud kirjandus hakkas varsti põhja poole levima. Vanabulgaaria keel muutus suuremas osas Ida-EuroopasEuroopast ''[[lingua franca]]ks''<nowiki>'ks</nowiki> ja seening sai tuntuks kui [[vanakirikuslaavikirikuslaavi keel]]. Aastal 927 tunnistati ametlikult täielikult sõltumatut [[Bulgaaria patriarhaat]]i.
 
7. ja 10. sajandi vahel hakkas kohalik rahvastik, bulgaarid ja teised tsaaririigi hõimud, keda slaavlased arvuliselt ületasid, järk-järgult neisse sulanduma, võttes omaks [[Vanabulgaaria keel|lõunaslaavi keele]]. Alates 10. sajandi lõpust muutusid nimed ''bulgaarlased'' ja ''Bulgaaria'' valdavaks ja kohaliku rahvastiku suhtes jäävaks nimetuseks, nii kirja- kui ka kõnekeeles. Vanakirikuslaavi kirjakeele oskuse areng takistas [[Lõunaslaavlased|lõunaslaavlaste]] assimilatsiooni naaberkultuuridese, stimuleerides samas selge Bulgaaria identiteedi moodustumist.