Esimene Bulgaaria tsaaririik: erinevus redaktsioonide vahel

Kuigi Bulgaaria knjasil õnnestus saavutada autonoomne kirik, olid selle kõrgem vaimulikkond ja teoloogilised raamatud ikka veel kreekakeelsed, mis takistasid jõupingutusi rahvastik uude usku pöörata. Ajavahemikus 860 kuni 863 lõid kreeka päritolu Bütsantsi mungad [[Kyrillos ja Methodios]] esimese slaavi tähestiku [[glagoolitsa]], Bütsantsi keisri käsul, kes püüdis [[Suur-Määri riik]]i õigeusku pöörata. Kuid need püüded nurjusid ning aastal 886 jõudsid jüngrid [[Kliment Ohridist]], [[püha [[Naum]] ja Angelarius, kes Suur-Määri riigist pagendati, Bulgaariasse ja võeti Boris I poolt soojalt vastu. Bulgaaria knjas tellis kahe jüngrite juhitava teoloogiaakadeemia loomise, kus tulevast Bulgaaria vaimulikkonda õpetati kohalikus rahvakeeles. Kliment saadeti [[Ohrid]]i Edela-Bulgaarias, kus ta õpetas ajavahemikus 886 kuni 893 3500 õpilast. Naum rajas kirjanduskooli pealinnas [[Pliska]]s, kolides hiljem uude pealinna [[Preslav]]isse. [[Preslavi kirikukogu]]l aastal 893 võttis Bulgaaria omaks [[glagoolitsa]] ja [[vanakirikuslaavi keel|vanakirikuslaavi]] (vanabulgaaria) keele kui kiriku ja riigi ametliku keele, ja saatis Bütsantsi vaimulikkonna välja. 10. sajandi alguses loodi [[Preslavi kirjanduskool]]is [[kirillitsa]].