[[Pilt:Culture of the First Bulgarian Empire.png|250px|thumb|left|250px|Esimese Bulgaaria tsaaririigi kultuur.]]
[[Bulgaaria kirjandus]] on vanim slaavi kirjandus. Misjonärid Thessalonikist, [[Kyrillos ja Methodios]] mõtlesid välja [[glagoolitsa]], mille Bulgaaria tsaaririik 886. aasta paiku omaks võttis. Tähestik ja [[Bulgaaria keel|vanabulgaaria keel]] tekitasid rikkaliku kirjandus- ja kultuuritegevuse [[Preslavi kirjanduskool|Preslavi]] ja [[Ohridi kirjanduskool|Ohridi]] koolide ümber, mis rajati Boris I käsul aastal 886. 10. sajandi alguses arendati [[Preslavi kirjanduskool]]is kreeka ja glagoolitsa tähestiku baasil välja uus tähestik — [[kirillitsa]]. Teise teooria järgi mõtles tähestiku välja püha [[Kliment Ohridist|Kliment]] Ohridi kirjanduskoolist, Bulgaaria õpetlane ning Kyrillose ja Methodiose jüngerõpilane. Vaga [[munk]] ja [[eremiit]] [[Ivan Rilast]] (Ivan Rilski, 876–946) sai Bulgaaria kaitsepühakuks[[kaitsepühak]]uks.
Oma valitsusajal kogus Simeon oma õukonda palju õpetlasi, kes tõlkisid tohutu hulga raamatuid kreeka keelest ja kirjutasid palju uusi töid. Kõige silmapaistvamate seas olid [[Konstantin Preslavist]], [[Joan Ekzarh]] ja [[Tšernorizets Hrabar]], kes mõnede ajaloolaste arvates oli Simeon ise. Tšernorizets Hrabar kirjutas töö ''О писмєньхъ'', Kliment Ohridist töötas tõlkimise kallal kreeka keelest ja kirjutas mitu tähtsat usulist raamatut, [[Joan Ekzarh]] kirjutas teose ''Шестоднев'' ja tõlkis [[IoannesJohannes Damaskusest|Damaskuse IoanneseJohannese]] ''Õigeusu kristlusest'', [[Püha Naum|Naum Preslavist]] andis samuti olulise panuse. Bulgaaria õpetlased ja tööd mõjutasid suuremat osa slaavi maailmast, levitades [[vanakirikuslaavi keel]]t ning kirillitsat ja [[glagoolitsa]]t [[Kiievi-Vene]]sse, [[keskaegne Serbia|Serbiasse]] ja [[keskaegne Horvaatia|Horvaatiasse]], samuti mitte-slaavi [[Valahhia]]sse ja [[MoldaaviaMoldova]]sse.
