Redaktsioon: 6. veebruar 2015, kell 12:46 redigeeri Ulrikaekm (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 8464 muudatust lisa + viited Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. september 2015, kell 20:39 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust P näpukas Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
26. rida: Olev Mikiver on sündinud Loksal kellasepa perekonnas.<ref name=":0">Vello, Meri mets ja – sõda – [[Välis-Eesti]], 29.11.1968</ref> Oli juba kooliajal kooliajakirja illustraator ning harjutas kätt [[Linoollõige\|linoollõikega]].<ref name=":0" /> Õppis [[1941]] [[EKA\|Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kool]]is graafikat ja [[1942]]–[[1943]] [[Kõrgemad Kujutava Kunsti Kursused\|Tartus Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel]] maalieriala (Pallas), kus ühe peamise õpetajana tegutses tuntud kunstik [[Eerik Haamer]]. Et pääseda saksa mobilisatsioonist põgenes Olev Mikiver 1943. aastal purjepaadil Soome skääridesse. Soomes astus ta vabatahtlikuna sõjaväkke ning osales Karjalas toimunud, osaledes muuhulgas Viiburi kaitsmislahingutes. Mikiver pöördus koos soomepoistega kodumaale tagasi ning osales lahingutes Emajõe ääres. Põgenes Saaremaalt päästejaama paadiga Rootsi, kus veidi enne Gotlandi rannikut elas läbi laevaõnnetuse.<ref name=":0" /> Aastatel ~~1944-1954~~1944–1954 elas ta [[Stockholm]]is ning töötas klaasplastivalmistajana ja filmiateljees Sandrews dekoratsioonimaalijana. Jätkas kunstiõpinguid [[1947]]–[[1948]] sealses ~~Stockolmi~~Stockholmi Vabaakadeemias ja [[1951]] [[Pariis]]is [[Academie de la Grande Chaumiere]]'is.<ref>Jermu, Kunstnik ja ta minevik. Kõnelus Olev Mikiveriga - Eesti Päevaleht (Rootsis), 14.11.1968</ref> [[1954]] abiellus [[Marju Mikiver\|Marju Mägistega]] ja asus Malmösse, kus töötas linnateatri dekoratsioonimaalija ja [[stsenograafia\|stsenograafina]]. Suurema osa oma elust pärast põgenemist oli Olev Mikiver seotud Malmö linnateatriga, kus ta töötas stsenograafina ehk teatrikunstnikuna. Ta valmistas dekoratsioone ja kostüümide kavandeid umbes 30~~-le~~ ~~etendusele~~lavastusele, seal hulgas [[Tšehhov\|Tšehhovi]] "[[Onu Vanja]]", [[Sergei Prokofjev\|Prokofjevi]] "[[Petja ja hunt]]" jt. == Looming == 35. rida: Varast maaliloomingut on mõjutanud [[sürrealism]] kuid ka [[ekspressionism]], millega oli segunenud ka [[kubism]]. Fantaasiaküllus on omane ka hilisematele maalidele, milles lapsepõlvemälestused põimuvad müüdimotiividega. 1960ndatel kujunes Mikiverist eesti kunsti [[avangardist]], kelle loomingus liituvad omapäraselt sürrealism ja [[abstraktsionism]]. 1980~~-ndatel~~. aastatel kujunes välja värviküllane stiil, kus unistused ja tegelikkus moodustasid omalaadse kunstistiili, tihti inspireeritud ajaloost, tema enda põgenemisest, loodusest ja merest. Tema maale iseloomustavad värvid ja jõulisus. Puhtad ja kindlad jooned oli ta kaasa saanud oma graafilisest väljaõppest. On teinud kaanekujundusi [[Eesti Kirjanike Kooperatiiv]]i väljaandeile. Näiteks illustreerinud kaaneümbrised tuntud Eesti eksiilkirjanike -– [[Bernard Kangro]], [[Arvo Mägi]], [[Valev Uibopuu]] raamatutele jt. Teinud kaastööd ajakirjale [[Mana (ajakiri)\|Mana]]. Loonud vabagraafikat. Kavandanud koos [[Ervin Pütsep]]aga [[mosaiik]]e. Avaldas ajalehe [[Teataja (Stockholm)\|Teataja]] kaastöölisena ülevaateid eesti kunstnike näitustest ja mälestusi. Tema sõber [[Ilmar Laaban]], kirjeldas Mikiveri kunst kui avangardi -– eespool oma aega, oskusega kujutada loodust eestlasliku rahvalaulu stiilis -– "muretult sõrmitseb ta looduse pärlikeel, keerab väikese pehme nõksatusega uue mustri kaleidoskoobile, kus unistused, taju ja mälestused moodustavad värvikireva mustri". Tema teoseid leidub nii [[Eesti Kunstimuuseum\|Eesti Kunstimuuseumi]] kui ka [[Tartu Kunstimuuseum\|Tartu Kunstimuuseumi]] kogudes. == Viited ==

Olev Mikiver: erinevus redaktsioonide vahel