Orhan Pamuk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
6. rida:
==Looming==
Kirjutama hakkas Pamuk regulaarselt 1974. aastal. Juba ta esimene romaan "Härra Cevdet ja tema pojad" (1982) sai tähelepanu ja edu osaliseks. See teos räägib kolmest põlvkonnast jõukas Istanbuli peres. Menu said tunda ka teine romaan "Vaikne maja" (1983) ja kolmas, ajalooline romaan "Valge loss" (1985). Kõik need kolm teost võitsid ridamisi
Seejärel hakkas Pamuk kirjutamisel kasutama [[postmodernism|postmodernseid]] tehnikaid, vastukaaluks varasemale tahedale [[realism (kirjandus)|realismile]]. Aastal 1990 ilmunud neljas romaan "Must raamat" tõi autorile lisaks menule kriitikute hulgas ka suuremal määral lugejamenu, muutudes üheks kaasaja Türgi loetumaks raamatuks. Viis aastat hiljem ilmunud viies romaan "Uus elu" tekitas Türgis sensatsiooni ja sai üheks türgi kirjanduse menukamaks raamatuks läbi aegade.
19. rida:
''Das Magazin''ile antud intervjuu tõi Pamukile neli kuud hiljem kaasa kohtutee, sest 2005. aasta juunis võeti Türgis vastu seadus, mille kohaselt on Türgi riigi ja türkluse selline kritiseerimine kuritegu. Niisuguse seadusesätte alusel algatasid rahvuslikud äärmuslased tagantjärele kohtuprotsessi, mis ähvardas Pamuki vanglakaristusega kuuest kuust kuni kolme aastani.
Protsessi vältel jätkas Pamuk maailmas oma sõnumi levitamist. Süüdistuste alla sattunud sõnavabaduse eestkõnelejale tuli kasuks asjaolu, et protsessi päevil taotles Türgi liitumist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. Euroopa Liidu laienemisvolinik [[Olli Rehn]] ütles, et Pamuki kohtuprotsess on Türgi
Kaheksa maailmakuulsat kolleegi kirjanduse alal, [[José Saramago]], [[Gabriel García Márquez]], [[Günter Grass]], [[Umberto Eco]], [[Carlos Fuentes]], [[Juan Goytisolo]], [[John Updike]] ja [[Mario Vargas Llosa]] koostasid mehe toetuseks ühise pöördumise. Pamuk muide oli ise olnud esimene muslimi autor, kes mõistis avalikult hukka [[Salman Rushdie]]le kehtestatud [[fatwa]] ja oli toeks oma türgi kolleegile [[Yaşar Kemal]]ile tolle poliitilise kohtuprotsessi ajal 1995. aastal.
| |||