Arvuti: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Tühistati kasutaja 193.40.61.82 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Pikne. |
||
1. rida:
{{toimeta}}
[[Pilt:IBM Blue Gene P supercomputer.jpg|240px|right|thumb|IBM Blue Gene/P [[superarvuti]].]]
'''Arvuti''' on mehaaniline või elektrooniline [[seade]], mis saab hõivata, töödelda ja väljastada andmeid vastavalt etteantud reeglitele; masin, mille otstarbeks on [[tehe]]te sooritamine.
Aastate jooksul on sõna ''arvuti'' sisuline tähendus kasvanud tehnoloogia arenguga samas tempos. Üldiselt võib arvutiks nimetada iga seadet, mille põhifunktsiooniks on tehete sooritamine – nii aastakümnetevanust elektroonilist [[taskukalkulaator]]it kui ka tänapäevast [[nutitelefon]]i.
Elektronarvuti (ehk raal<ref>{{Netiviide|URL=http://www.eki.ee/cgi-bin/raun.cgi?sona=raal|Autor=Alo Raun|Pealkiri=Raal|Väljaanne=Eesti keele etümoloogiline teatmik}}</ref> või kompuuter) võimaldab nii andmete hõivamist, säilitamist, töötlemist, väljastamist kui ka edastamist. Standardse seadmestikuga raal koosneb [[protsessor]]ist, [[Emaplaat|emaplaadist]], [[muutmälu]]st, [[püsimälu]]st, [[helikaart|heli]]- ja [[videokaart]]idest, [[Arvuti toiteplokk|toiteplokist]] ning välisseadmetest, mille ülesandeks on arvutist andmete väljastamine või andmete arvutisse vastuvõtmine ([[sõrmistik|klaviatuur]], [[arvutihiir|hiir]], [[arvutikuvar|kuvar]] ja [[printer]]). Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas [[arvutikorpus|korpuses]].
==Ajalugu==
[[Pilt:NASAComputerRoom7090.NARA.jpg|240px|thumb|Kaks IBM 7090 arvutit [[NASA]] kontrollkeskuses 1962. aastal.]]
*Arvutite ajaloo hulka võib lugeda eelajaloolisi arvutuspulki ja muid mehaanilisi arvutamise abivahendeid.
*Esimene tõsisem arvutamise abivahend oli muistne arvutuslaud ehk [[abakus]] (leiutatud 3000 aastat ekr [[Mesopotaamia]]s). Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid rõngaid pulga ühest otsast teise. Esimesena kasutasid arvatavasti arvutuslauda kaupmehed. Arvutuslaud kaotas oma tähtuse Euroopas siis, kui hakkas levima paber ja kirjutamine.
*1642. aastal leiutas [[Blaise Pascal]] liitmisarvuti.
*Järgmiseks suuremaks sammuks olid mehaanilised, elektromehaanilised ja elektroonilised [[analoogarvuti]]d, mis kaotasid oma tähtsuse enamikus valdkondades digitaalelektroonika arenedes ja odavnedes.
*Elektromehaanilised digitaalsed arvutid, näiteks [[Bomba|Bomb]], mida kasutati Saksa sõjaväe šifreerimismasina [[Enigma]] koodi murdmiseks, täitsid sama rolli valdkondades, mis tegelesid diskreetsete suurustega.
*Tänapäevase raali ehitamine muutus võimalikuks kui 19. sajandil loodi [[matemaatika]]s mõiste [[loogikatehe]]. Digitaalse elektroonika alused töötas 1937. aastal välja [[Claude Elwood Shannon]].
*Esimesteks elektronarvutiteks peetakse saksa teadlase [[Konrad Zuse]] välja töötatud Z3 (1941. aastal) ja Z4 (1944), 1944 Briti salateenistusele ([[GCHQ]]) loodud [[Colossus]]t (mudelid Mark 1 ja Mark 2) ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud [[ENIAC]]-i, mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle ajastu arvutid töötasud valdavalt elektronlampidel, polnud töökindlad, olid gabariitidelt suured (hõlmasid terveid korruseid ja maju) ning tarbisid elektrit suurusjärkudes, mida andsid terved elektrijaamad.
*1950ndatel võeti kasutusele transistorid, mis vähendasid arvutite voolutarvet mitmekordselt. Arvutid Whirlwind (1951), UNIVAC (1951), WITCH (1951), BESK (1953). IBM NORC (1954), IBM 702 (1955), IBM 305 RAMAC (1956), Bendix G-15 (1956), Pegasus (1956), AN/FSQ-7 (1958), IBM 7090 (1959), AKAT-1 (1959).
*Eestisse jõudis esimene elektronarvuti 1959. aastal. Selleks oli [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] käivitatud [[Ural-1]].<ref>{{Netiviide|URL=http://www.tarbija24.ee/?id=182456&print=1|Autor=Alo Lõhmus|Pealkiri=Informaatik ennustab arvutitele peatset kadu|Aeg=2. november 2009|Väljaanne=Postimees}}</ref> Üheks arvuti kasutusvaldkonnaks oli rahvamajanduse planeerimine.<ref>{{Netiviide|URL=http://select.nytimes.com/gst/abstract.html?res=F50F10FD3A5C147A93C2AB1788D85F408685F9&scp=8&sq=estonia&st=p|Pealkiri=Planning by Computers To Be Tested in Estonia|Aeg=20. märts 1964|Väljaanne=The New York Times}}</ref>
*1960ndatel arvutid Datasaab D2 (1960), BRLESC I (1962), Honeywell 200 (1963), UNIVAC 1108 (1964).
*1970ndatel koos spetsiaalselt arvutite jaoks ette nähtud [[integraallülitus]]te (nt [[mikroprotsessor]]id) [[masstootmine|masstootmisega]] muutus võimalikuks [[personaalarvuti]]te teke.
==Arvutite liigitus==
Arvutid saab liigitada nende suuruse, võimekuse ja kasutusotstarbe poolest.
Enamasti jagunevad arvutid nelja kategooriasse:
====[[Suurarvuti|Suurarvutid]]====
Arvutid, mis suudavad korraga teenindada sadu või isegi tuhandeid kasutajaid. Asuvad enamasti aruvutuskeskustes. Töövõimekuselt jäävad alla ainult [[Superarvuti|superarvutitele]]
====[[Võrguarvuti|Võrguarvutid]]====
Arvutid, mille enamik rakendusi töötab võrguserveri abil. Võrguarvutitel on enamasti vähe mälu ja kõvaketta mahtu, et vähendada kulusid.
====[[Personaalarvuti|Personaalarvutid]]====
Personaalarvuti ehk mikroarvuti on mõeldud koduseks ja personaalseks kasutuseks. Personaalarvutitel on tavaliselt üks või kaks [[Keskprotsessor|keskprotsessorit]] ja hinnaklass võimaldab suurel osal ühiskonnast arvuteid soetada.
====[[Miniarvuti|Miniarvutid]]====
Miniarvuti jääb jõudluselt suurarvuti ja personaalse tööjaama vahele. Miniarvuti definitsioon ei ole täpselt määratletud, aga üldiselt on tegu tööjaamaga, mida saab kasutada 4–200 inimest.
===Personaalarvutite liigitus===
Personaalarvuteid saab liigitada nende suuruse ja tööotstarbe poolest.
Personaalarvutid jagunevad järgmiselt:
====[[Lauaarvuti|Lauaarvutid]]====
Lauaarvutid on mõeldud kasutamiseks kontoris või kodus.
====[[Nettop|''Nettopid'']]====
''Nettopid'' on sarnased lauaarvutiga, aga hinnalt soodsamad ning väiksema jõudluse ja energiakuluga.
====[[Sülearvuti|Sülearvutid]]====
Sülearvutid ehk ''laptop''<nowiki>'</nowiki>id on kaasaskantavad arvutid, mis kaaluvad enamasti 1–3 kg. Sülearvutitel on laetavad akud.
====[[Netbook|''Netbookid'']]====
''Netbook'' on väike sülearvuti, mis on väiksema jõudlusega ja mille aku peab tavalise sülearvuti omast kauem vastu.
====[[Tahvelarvuti|Tahvelarvutid]]====
Tahvelarvutid on kaasaskantavad arvutid, millel on klaviatuuri ja hiire asemel puutetundlik ekraan.
====[[Pihuarvuti|Pihuarvutid]]====
Pihuarvutid on väga väiksed arvutid, mida on enamasti võimalik kasutada ühe käega. Tänapäeva levinumad pihuarvutid on nutitelefonid.
==Viited==
{{viited}}
==Vaata ka==
*[[Riistvara]]
*[[Tarkvara]]
*[[Personaalarvuti]]
*[[Arvutisõltuvus]]
*[[Kvantarvuti]]
*[[Suurarvuti]]
*[[Inimese ja arvuti vaheline suhtlus]]
| |||