Paadisadam: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 261 baiti ,  6 aasta eest
Resümee puudub
'''Paadisadam''' on [[paat]]ide [[sildumine|sildumiseks]] ja hoidmiseks ehitatud lihtne [[väikesadam]].
== Kirjeldus ==
Paadisadamad asuvad üldjuhul kaitstud vete ääres lahesoppides või jõesoppides ja on mõeldud peamiselt kohalike inimeste veesõidukitele.
 
Paadisadam koosneb harilikult statsionaarsest või ujuvast paadisillast, paatide veeskamiseks sobivast kohast (slipist) ja mõnikord ka [[paadikuur]]ist või muust väiksemast [[hoone]]st paadi juurde kuuluvate asjade hoidmiseks. Paatide paremaks kinnitamiseks võivad paadisilla ümber vees olla ankrupoid või vaiad. Paadisadamas on võimalik ohutult silduda tavaliselt vaid väikese süvisega (alla 21,5 m) ja lühematel (alla 10 m) veesõidukitel.
 
Paljud paadisadamad pole kantud ei sadamregistrisse ega oma alalist valvet. Külalisaluste sildumine või veeskamine toimub praktiliselt kokkuleppel valdajaga ja külalise omal vastutusel.
 
Paadisadam koosneb harilikult statsionaarsest või ujuvast paadisillast, paatide veeskamiseks sobivast kohast (slipist) ja mõnikord ka [[paadikuur]]ist või muust väiksemast [[hoone]]st paadi juurde kuuluvate asjade hoidmiseks. Paatide paremaks kinnitamiseks võivad paadisilla ümber vees olla ankrupoid või vaiad. Paadisadamas on võimalik silduda tavaliselt vaid väikese süvisega (alla 2 m) ja lühematel (alla 10 m) veesõidukitel.
== Lauter ==
Eesti traditsiooniline paadisadama vorm on '''lauter''' ehk '''valgma''', kus saab paatidega randuda ja neid hoida. Lautri juures on [[merepõhi]] ja kallas suuremates kividest ja takistustest puhas (puhastatud). Lautris on asetatud rannale paatide maale tõmbamiseks ja vette laskmiseks ümarad puud. Lautri kõrgemas otsas olid mõnikord paatide üles vinnamiseks [[vinn]]ad ehk pöörad. Suurte kivide külge võis olla pandud [[raud|rauast]] rõngas, kuhu sai vinna või paati kinnitada.
Anonüümne kasutaja