Koluvere piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Koluvere piiskopilinnus''' ([[saksa keel]]es ''Lode'', ''Schloß Lode'', [[soome keel]]es ''Lukkolinna''<ref>Iso Tietosanakirja VIII, Kirjastus OÜ Otava, Helsingi 1935</ref>) on [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Kullamaa vald|Kullamaa vallas]] [[Risti-Virtsu maantee]] ääres asuv endine [[Saare-Lääne piiskop]]ilossilinnus.

===PiiskopilossinaPiiskopilinnusena===

[[Koluvere (Kullamaa)|Koluvere]] [[linnus]] rajati aastatel [[1234]]–[[1238]], kuna [[stiftifoogt]]i [[Johannes de Lode]] pojad, [[Odewarus Lode]] ja [[Henricus Lode]] ei soovinud uue maahärra [[Saare-Lääne piiskoppide loend|Saare-Lääne piiskopi]] [[Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich I]] (1234–1260) võimule alluda. 1238 palus paavsti [[legaat]] [[Liivi ordu]]lt abi [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonna]] tagasivallutamiseks vendade Lodede käest. [[13. sajand]]i teisel poolel puhkes uus konflikt [[Liivi ordu]] ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel maavalduste pärast. Ordu vallutas Paavstipaavsti legaadi palvel vallutasid ordurüütlid [[Kullamaa kihelkond|kihelkonna]] ja Koluvere linnuse, mis jäi nende kätte mitmeks aastaks. Sisetülide käigus linnus hävitati ja sellest linnusest, mis asus samal kohal, ei ole meie ajani midagi säilinud. Vennad Loded põgenesid aga taanlaste juurde Tallinna.

Tänaseni säilinud Koluvere linnuse osade ehitust alustati [[13. sajand Eestis|13. sajandi]] lõpus pärast [[Lode]]dele kuulunud linnuse hävitamist. Meieni säilinud hoonelinnuse peahoone pärineb piiskop [[Winrich von Kniprode]] valitsusajast [[1383]]–[[1419]]. Esialgu oli Koluvere ilmselt nelinurkne [[tornlinnus]], külgede pikkusega 9,2 meetrit. Põhikorruse [[mõigasroie]]tega võlvlagi lubas oletada torni olemasolu juba 13. sajandi lõpust.

[[14. sajand]]i algul alustati torni juurde [[konvendihoone]] tüüpi linnuse ehitust, mille kagutiivas asusid [[refektoorium]] ja [[kabel]], põhjatiivas eluruumid. Edelatiib ei ole säilinud. KindluseKonvendihoone [[siseõu]]e ümbritses [[ristikäik]]. Nelinurkse linnusehoone küljepikkused olid 42×45 meetrit. Linnus asus ülespaisutatud [[Liivi jõgi|Liivi jõe]] [[saar]]el, millele oli kaitsevõime suurendamiseks lisaks kaevatud [[vallikraav]]id. Soisele pinnasele ehitatud linnusehoonete [[vundament]]ide alla oli pandudolid [[palk]]idest [[parv]]ed. Pärast [[1541]]. aastat ehitati värava kaitseks Liivi jõe poolsesse nurka ümmargune [[suurtükitorn]].

Esmakordselt oli ajaloodokumentidesmärgiti Koluvere lossilinnust (''Schlosse Lode'') märgitudkirjalikult aastal [[1427]]. [[1496]]. aastal mainiti dokumentides esmakordselt [[Koluvere mõis]]a.

Koluvere linnus toimisoli [[1439]]. aastast alates ühenaüks [[Saare-Lääne piiskop]]pide residentslinnustestresidentslinnus. Ühtlasi oli Koluvere [[Läänemaa stiftifoogt]]i asupaigaksasupaik, kes juhtis piiskopkonna läänistamata maade ilmalikku haldust (majandamist). Koluvere linnus oli üks neist linnustest, kus asusid piiskopi [[sõjasulane|sõjasulased]] (palgasõdurid).

Saare-Lääne piiskopkonna siseses võimuvõitluses vallutas [[koadjuutor]] [[Wilhelm von Hohenzollern|Wilhelm]] [[1532]]. aastal Koluvere. Piiskop [[Reinhold von Buxhövden]] sai linnuse tagasi [[1534]]. aastal ja elas siin kuni surmani [[2. mai]]l [[1557]]. LossiKonvendihoone seinal võib näha tema raidkivist vapi kujutist. Pärast Reinholdi surma läks Koluvere linnus piiskopipiiskop [[Johann V von Münchhausen]]i ja tema venna stiftifoogtistiftifoogt [[Christoph von Münchhausen]]i valdusse. Vennad müüsid piiskopkonna koos linnustega [[Taani kuningas|Taani kuningale]] [[Frederik II]]-le, kes andis selle [[1560]] oma vennale hertsog [[Magnus]]ele. 1560. aastal üritasid linnust vallutada ka eesti talupojad [[Koluvere ülestõus]]u käigus, kuid linnussee jäi vallutamata.

Alanud [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal vallutasid Koluvere linnuse [[1564]] rootslased [[Henrik Klasson Horn]]i juhtimisel. [[23. jaanuar]]il [[1573]] toimus linnuse lähedal [[Koluvere lahing]] [[rootsi]] palgasõdurite ([[mõisamehed|mõisameeste]]) ja [[Moskva Suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] vägede vahel. Koluvere jäi rootslastele, kuid kuna palgasõduritel oli palk saamata, loovutasid nad Koluvere koos [[Haapsalu linnus|Haapsalu]] ja [[Lihula linnus]]ega ning nende juurde kuuluva maaga palgasõduritele palga katteks kuni palga saabumiseni. [[1575]]. aasta algul võttis linnused pikkade läbirääkimiste tulemusel üle [[Taani]] kuninga esindaja [[Claus von Ungern]]i.

[[1646]] kinkis Rootsi kuninganna [[Kristiina]] Koluvere mõisa koos 28¾ [[adramaa]] suuruse maavaldusega [[kindralleitnant|kindralleitnandile]] ja [[maanõunik]]ule [[Friedrich von Löwen (1600–1669)|Friedrich von Löwenile]]. [[Löwen]]ite suguvõsa valduses oli Koluvere mõis kuni aastani [[1771]]. aastani.

1771. aastal kinkis [[Katariina II]] Koluvere mõisa oma favoriidile [[Grigori Orlov]]ile. Sellel ajal hoidis Katariina II siin vangistuses [[Württemberg]]i [[printsess]]i [[Auguste Karoline]]t, kes saadeti siia [[1787]]. aastal, jasuri sealsaladuslikult [[16. september|16. septembril]] [[1788]] saladuslikultja suri jamaeti [[Kullamaa kirik]]usse maeti. [[1797]] sai [[krahv]] [[Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden]], kes abiellus Katariina II ja Grigori Orlovi tütre [[Natalja Grigorjevna Aleksejeva]]ga, mõisa ametlikult kingituseks, tegelikult aga päranduseks. Mõis jäi [[Buxhoeveden]]ide suguvõsale kuni riigistamiseni [[1919]]. aastal.

Alates [[1924]] oli linnuses kasvatusasutus, alates [[1963]] hooldekodu. Alates [[2001]] oli losslinnus kasutuseta.

*[[Ants Hein]]:. Koluvere. Tallinn: Hattorpe 2009 ISBN 9789985907344

* {{kultuurimälestis|ID=15453}}