Kunstniku viimasesse elupaika jäid tema vähesed isiklikud asjad ja gravüürid[[gravüür]]id, joonistused[[joonistus]]ed, skitsid[[skits]]id ja kavanditkavandid ning graafikaplaadid. Lisaks arhiiv kunstniku päevikute, kirjavahetuse, fotode, dokumentide, raamatute ja näitusekataloogidega. Pärandi saatus otsustati saadik [[Kaarel Robert Pusta]] eestvõttel. Lootes Eesti tulevasele taasiseseisvumisele, otsustati see säilitada Stockholmis[[Stockholm]]is [[Eesti Komitee]] haldamisel. Tartu Ülikooli endise kunstiajaloo professori ja [[Stockholmi ÜlikooliÜlikool]]i toonase kunstiajaloo professori [[Sten Karling|Sten Karlingu]] abil toimetati Wiiralti pärand Stockholmi, kus seda esialgu hoiti Kunstiakadeemia ruumides Fredsgatanil. 1987. aastal õnnestus see deponeerida Rootsi Riigiarhiivi Mariabergetil. Mõlemas kohas oli uurijatel võimalik tutvuda maalija [[Juhan Nõmmik|Juhan Nõmmiku]] poolt asjatundlikult süstematiseeritud koguga ja laenutada teoseid näitustele. [[2005]]. aasta aprillis andis Eesti Komitee Stockholmis olulisima osa Eduard Wiiralti pärandist üle [[Eesti Kunstimuuseum|Eesti Kunstimuuseumile]]<ref>http://www.kumu.ee/et/naitused/toimunud/2009 Eduard Wiiralti pärand - Eesti Komitee kingitus17.04-04.10.2009<br>