Taktsagedus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Boehm (arutelu | kaastöö)
P fix
9. rida:
 
==Ajalugu==
Valdava osa vältel [[mikroarvuti]]te varasemast ajaloost ei olnud taktsagedus eri mudelite vahel varieeruvaks faktoriks. Igale konkreetsele protsessoritüübile oli harilikult ettemääratud standardne taktsagedus – 1 MhzMHz [[6502]] mikroprosessoril põhinevatel arhitektuuridel, näiteks [[Commodore 64]] ja [[Apple II]] seeria, 4,77 MHz [[Z-80]] protsessoriga arvutitel ja esimese põlvkonna Intel [[8086]]-l (mida kasutati ka esimeses [[IBM PC]]-s), 8 MHz varastel Motorola [[68000]] arvutitel nagu [[Macintosh 128k]] ja [[Amiga 1000]]. Kuna eelpool mainitud protsessorite põlvkonnad järgnesid üksteisele ajaliselt kiiresti ja nad enamjaolt ei konkureerinud omavahel (va. Z-80 ja 8086, millel oli sama taktsagedus), siis tootjate turundusväljalasetes taktsagedustele pigem suuremat tähelepanu ei pööratud.<ref name="Toms Hardware: Overclocking">{{cite web|url=http://www.tomshardware.com/reviews/overclocking-guide-part-1,1379.html|title=Overclocking Guide Part 1: Risks, Choices and Benefits|date=2011-12-11|accessdate=2011-12-16}}</ref>
 
Tarbijate jaoks muutus taktsagedus olulisemaks omaduseks siis, kui ilmusid uuemad arvutite põlvkonnad, mille taktsagedused olid kiiremad kui 4,77 MHz. Osal nendest arvutitest oli võimalik taktsagedust muuta arvuti esipaneelil asetseva lüliti abil (tuntud kurikuulsalt kui "Turbo-nupp".) Antud lüliti tegelikult alandas protsessori taktsagedust, see oli tarvilik suurendamaks ühilduvust vanemate mängude ja tarkvaraga, millel oli raskusi kiirematel sagedustel funktsioneerimisega. Pärast 1982. aastal välja tulnud 6 MHz taktsagedusega [[80286]] protsessori ja sellele 1985 järgnenud 12 MHz-l töötava [[80386]] tulekut jäid arvutitootjad püsima taktsagedusel kui lihtsal omadusel esindamaks ostjatele kiiremaid ja kallimaid protsessoreid. Oluline osa on siin [[Intel]]il, kellel õnnestus protsessori 268 taktsagedust toote eluaja jooksul suurendada 25 MHz-ni.
18. rida:
 
==Varased arvutid==
Esimene kommertsiaalne personaalarvuti, [[Altair 8800]], kasutas [[Intel 8080]] protsessorit taktsagedusega 2 [[MHz]] (2 miljonit tsüklit sekundis). Esimene [[IBM PC]] (ca. 1981) omas taktsagedust 4,77 MHz (4 772 727 tsüklit sekundis). 1995. aasta [[Intel]]i [[P5]]-kiip [[Pentium]] töötas sagedusel 100 MHz (100 miljonit tsüklit sekundis). Aastal 2002 tutvustati Inteli Pentium 4, esimest keskprotsessorit, mille taktsagedus oli 3 [[GhzGHz]] (ligi ~0,3 10<sup>−9</sup>sekundit kulus ühe tsükli jaoks).
Et vanemate arvutite taktsagedus jäi kristallostsillaatori sageduse piiresse, siis selliste protsessorite [[ülekiirendamine|ülekiirendamiseks]] tuli emaplaadil kristallostsillaator välja vahetada sellise vastu, mis töötas kiiremal sagedusel.
Kohandatavate [[taktgeneraator]]ite tulekuga on aga kristallostsillaatori väljavahetamise vajadus kadunud.