Redaktsioon: 16. november 2014, kell 06:30 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 015 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. august 2015, kell 02:17 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 519 muudatust P näpukas Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
19. rida: '''4. Teiste tsütoskeleti filamentide (aktiini- ja intermediaarsete filamentide orientatsiooni määramine''' Mitoosis ja meioosis rakku kaheks tütarrakuks formeeriva kontraktiilse aktiini rõnga asukoht on määratud kääviniidistiku poolt. Tsütokinees toimub alati risti kääviniidistiku teljega. Kääviniidistiku positsiooni mehaanilisel muutmisel muutub ka raku sissenöördumise orientatsioon. == Mikrotuubulitest moodustunud struktuurid == '''Tsentriool''' [[Tsentriool]] on mikrotuubulitest koosnev silindrikujuline organell, mis ~~koonseb~~koosneb üheksast mikrotuubuli filamendist moodustunud kolmikust. Tsentrioolid esinevad eelkõige loomarakkudel. Tsentrioolid on assotsieerunud tuuma membraaniga. Loomarakus on reeglina kaks omavahel risti asetsevat tsentriooli, mis moodustavad tsentrosoomi, mis on raku organell, mis koordineerib mikrotuubulite tsütoskeletti. Tsentrioolid uunevad rakus duplitseerumise teel, mis leiab aset sama ajal, kui algab DNA replikatsioon <ref>Sikut, R. Tartu Ülikooli Rakubioloogia kursuse konspekt. http://cellbio.ebc.ee/rakubio/cytoskel.html. vaadatud 15.10.2014</ref>. Tsentrioolid täidavad rakus kolme põhilist funktsiooni: 1. Tsentrosoomi koosseisus on nad mikrotuubulite organisatsiooni keskuseks 34. rida: '''Viburid ja ripsmed''' Viburid ja ripsmed on väikesed karvataolised struktuurid läbimõõduga 0,25 mikromeetrit ning pikkusega ~~5-10~~5–10 mikromeetrit (ripsmed) või ~150 mikromeetrit (viburid). Viburite ja ripsmete funktsioon on kas vedeliku või mingite osakeste edasi toimetamine (näiteks hingamisteede ripsepiteel vahendab lima liikumist hingamisteedes, mis on oluline tolmu ja mikroobide eemaldamisel; munaraku liikumine munajuhas on tingitud ripsepiteeli tegevusest) või raku enda liikumise tagamine (viburloomad e. Flagellata, ripsloomad e. Ciliata, spermid). == Mikrotuubulitega seotud valgud == 42. rida: Mikrotuubulid võimaldavad rakusisest transpordi läbi oma interaktsiooni mootorvalkude nagu düneiin. Düneiini perekonna valgud tekitavad põhilist liikumist mikrotuubuli miinus-otsa suunas kasutades selleks ATP hüdrolüüsist eralduvat energiat. On leitud ka düneiine, mis liiguvad mikrotuubulite pluss suunas. Düneiinid moodustavad suure mootorvalkude perekonna ning neid on seetõttu mitmeid isovorme. Lisaks düneiinidele interakteeruvad mikrotuubulid veel kinesiinidega, mis on sarnaselt düneiidiga mikrotuubulite ~~poolt~~ aktiveeritavad ATP-aasid. Kinesiinid liiguvad mikrotuubulite pluss-otsa suunas, kuid on teada ka miinus-otsa suunas liikuvaid isovorme. Näiteks närvirakkude aksonites vahendavad vesiikulite transporti rakukehast aksoniterminalidesse kinesiinid ning tagasisuunaline transport viiakse läbi düneiini perekonna valkude abil. Kinesiinid ja düneiinid sarnanevad oma ehituselt müosiiniga, mis vahendab liikumist mööda aktiinfilamente. Kõik need valgud koosnevad mitmest polüpeptiidahelast, reeglina kahest raskest ja mitmest kergest ahelast. Raske ahel moodustab globulaarse ATP-aasi aktiivsusega peaosa ning kepikujulise sabaosa. Mootorvalgu peaosa seostub mikrotuubulitega ning ATP lagundamisest põhjustatud konformatsiooniline muutus viibki mootorvalgu nihkumisele mikrotuubuli suhtes. Raske ahela sabaosa seostub aga transporditavate struktuuridega.

Mikrotuubulid: erinevus redaktsioonide vahel