Kiirtee

Kiirtee on kiirteemärkidega tähistatud spetsiaalselt [mootorsõiduk]ite liikluse jaoks rajatud tee, mis ei teeninda teega külgnevaid kinnistuid, millel on kummagi sõidusuuna jaoks eraldatud sõiduteed ja kus ei ole ühel tasandil ristumisi tee, raudtee, trammitee, jalgratta- ja jalgtee, jalgrattatee, jalgtee ega kõnniteega. Kiirteel on alati vähemalt neli sõidurida, millest mõlemas sõidusuunas on kaks eraldatud [eraldusriba]ga ning kiirteele on ligipääs ainult kiirendusradada abil. Samatasandisi ristumisi kiirteel ei ole ning ristuvad teed on eraldatud [viadukt]ide abil. Kiirteedel on reeglina lubatud sõita tavalistest maanteedest oluliselt suurema kiirusega või puuduvad seal kiirusepiirangud üldse.

Kiirteel liiklemise reeglid

Kiirteel kehtivad liiklemiseks erireeglid. Kiirteel liiklemise põhireeglite hulka kuulub kohustus hoida tee sisemine sõidurada vaba kiirmate liiklejate jaoks: see tähendab, et alaliselt on keelatud sõita kiirtee sisemises (vasakpoolses) sõidureas, kui parempoolne rida on vaba. Kiirema sõiduki lähenemisel tuleb reastuda parempoolsesse sõiduritta (sama kohustus kehtib ka kõigil neljarealistel asulavälistel teedel, mis ei ole kiirteed). Kiirteel ei tohi liigelda jalakäija, loomaga, jalgrattaga, mopeediga või niisuguse sõidukiga, mille valmistajakiirus on alla 40 kilomeetri tunnis; peatuda või parkida väljaspool selleks määratud ala; sõita kaugemal teisest sõidurajast C-kategooria mootorsõidukiga ning üle seitsme meetri pikkuse autorongiga; pöörata tagasi, sõita eraldusribale ja eraldusriba katkestuskohale ning tagurdada.

Ohutus

Vaatamata kiirteedel sõitvate autode suurtele kiirustel on kiirteed üheks ohutumaks teeliigiks. Saksmaal, kus kiirteedel puuduvad kiirusepiirangud ning seal sõitvate sõudkite kiirused on sageli suuremad, kui 200 kilomeetit tunnis, hukkub kiirteedel kaks korda vähem inimesi, kui linnaliikluses ning kolm korda vähem, kui tavalistel maanteedel sama läbisõidu korral. Ka teiste Euroopa riikide kiirteedel on märkimisväärselt vähem hukkunutega liiklusõnnetusi, kui mistahes muudel teedel.

Kiirteede rajamine Eestisse

Hetkel puuduvad Eestis teed, mis oleks tähistatud kiirteemärkidega. Alates Eesti taasiseseisvumisest on olnud kõne all Tallinn- Tartu kiirtee ehitamine. Samuti on arutletud Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) kiirtee ehitamise üle. Samas on Eestis olemas kiirteelaadsed teelõigud, kus on eraldi suunavöönditega sõidurajad ning puuduvad samatasandilised ristumised. Selliseks teeks Eestis on näiteks Tallinn- Tartu maantee neljarealine teelõik. Samas on sellel teel lubatud sõidukiirus oluliselt madalam, kui teiste riikide sarnastel teedel (poolkiirteedel või kiirteedel).