Papagoilised: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Ecuador
PResümee puudub
18. rida:
Papagoiliste seltsi kuulub 372 liiki ja 82 perekonda.
 
Papagoidele on omaseks suur ja tugev nokk, püstine hoiak ja tugevad jalad. Paljud papagoid on tuntud oma värvikirevuse poolestvärvikirevad.
 
Asustavad peamiselt ekvatoriaalseid vihmametsi, ent ka mägipiirkondi ([[kea]]) ja asulaid ([[kaeluspapagoi]]).
[[Pilt:Psittacula krameri -Amsterdam, Netherlands -male-8.jpg|left|pisi|Kaeluspapagoi Hollandis]]
 
Papagoide põhilistemaks toitudekstavatoiduks on seemned, puuviljad, pähklid, nektar ja noored taimed. Enamus papagoisid pesitseb puuõõnsustes.
 
Enamik neist on väga intelligentsed, ning nadnäitejks suudavad jäljendada erinevaid hääli. Nii saab pagaoidele selgeks õpetada mitmeid sõnu ja ka lauseid.
 
Peamiselt ohustab papagoisid laienev lemmikloomakaubandus. Kuna papagoid on ühed populaarsemad lemmiklinnud on neil suur oht langeda röövpüügi ohvriks. Samuti püütakse neid ka erinevate ehete ja kostüümide valmistamiseks.
49. rida:
Sugukond [[Strigopidae]]: Uus-Meremaa papagoid
 
* [[Nestorini]]: 1 perekond 2 liigiga - [[kea]] ja [[kaaka]]
* [[Strigopini]]: [[Kakapo]]
 
62. rida:
* [[Platycercini]]: Rosellapapagoid ja lähedased liigid; 20 liiki 8 perekonnas
* [[Melopsittacini]]: [[Viirpapagoi]]
* [[Lorini]]: 50 liiki, 12. perekonnas - nestepapagoid
* [[Cyclopsittacini]]: 2 perekonda
* [[Loriculus]]
69. rida:
 
== Välimus ==
Papagoide mitmekesisus on väga suur. Väikseim ja ühtlasi ka kergeim neist on [[sinikiird-kääbuspapagoi]] (8cm8 cm ja 10 g) ja suurim [[hüatsint-siniaara]] (1 m). [[Kakapo]] on papagoide seast kõige raskem (4 kg). Samuti on nad väga värvilised.
Kõige iseloomulikumaks jooneks on nende nokk. See on tugev, kõver ja lai. Ülanoka tipp küünib terava konksuna üle alanoka, nii et alanokk on märksa lühem kui alanokk <ref>Loomade elu</ref>.
[[Pilt:Cacatua ophthalmica -Vogelpark Walsrode -upper body-8a.jpg|right|thumb|Prillkakaduu näitab oma võimsat nokka]]
79. rida:
 
== Levik ja elupaigad ==
Papagoid on küllaltki laia levikuga <ref>Loomade elu</ref>, peamiselt soojades piirkondades nagu Amazonase vihmametsad, Aafrika keskosa, Madagaskar, Okeaania saarestik ja Austraalia. Papagoide seas on palju endeeme, ningja kosmopoliidid puuduvad. Mõned liigid ([[kaeluspapagoi]]) on toodud sisse ka Euroopasse ja Ameerika Ühendriikidesse.
 
== Eluviis ==
Metsikute papagoide uurimisel on palju raskusi, kuna neid on raske püüda ja kui nad on püütud on raske midagi märgata.Papagoid on head lendajad ja nende lennupilt on sirge. Enamik liike veedab enamuse päevast oksal istudes või puuladvas ronides. Tihti kasutavad nad ronimiseks oma nokka. MapinnalMaapinnal elavad papagoid on öise eluviisiga ja tugevate jalgadega.
 
[[Pilt:Parrot clay lick.jpg|left|thumb|Papagoid savi söömas ([[Ecuador]]is)]]
=== Toitumine ===
Enamik papagoisid toitub puuviljadest, seemnetest, pähklitest, õietolmust, nektarist ja pungadest. Tänu oma suurele ja tugevale nokale on nad võimelised purustama suuri ja kõvasid puuvilju. Paljud liigid Ameerikas, Aafrikas ja Uus Guineas neelavad savi, mismillest annabnad neilesaavad mineraale ja mis eemaldab mürgiseidnende aineidsoolestikust nendemürgiseid sooltestaineid.
 
[[Uus-Meremaa]]l elavad [[kea]]d söövad noori [[tormipääsusulased|tormipääsusid]] ja võivad rünnata isegi täiskasvanud lambaid.
103. rida:
 
=== Õppimisvõime ===
Papagoid on väga intelligentsed linnud. Uurimused [[hallpapagoi]]ga on näidanud, et nad on väga hea õppimisvõimega janing suudavad äraõppida mitmeidõppida sõnu ja lauseid. Koos vareste, ronkade ja harakatega on nad maailma intelligentsemad linnud.
 
[[Pilt:African Grey Parrot (Psittacus erithacus) -held on hand.jpg|right|thumb|Hallpapagoi]]