Vanausulised: erinevus redaktsioonide vahel

Vanausulised ei tunnista [[patriarh Nikon|Nikoni]] reformidega tehtud muudatusi [[liturgia]]s ja rituaalides. Nad löövad endiselt risti ette kahe sõrmega, kasutavad reformide-eelset [[pühakiriPiibel|pühakirja]] ja [[Psalter|lauluraamat]]ut. Jumalateenistustel lauldav [[koorilaul]] on ühehäälne, kasutatakse spetsiaalset arhailist [[noodikiri|noodikirja]]. Ristimine vanausuliste moodi toimub ristitava kolmekolmekordse üleni vettekastmisega. Kasutatakse vana [[Bütsants|bütsantslikku]] ikoonimaalimisstiili, kasutatakse ka väärismetallist ja reljeefseid [[ikoon]]e. Ei austata [[pühak]]uid, kes on pühakuks tunnistatud pärast [[1666]]. aastat, kuid austatakse mõningaid oma pühakuid (nagu Avvakum Petrovitš), keda omakorda ei tunnista [[õigeusu kirik]]. Lastele valitakse nimed [[kirikukalender|kirikukalendrist]].

[[Jumalateenistus]]ed on pikad. Eriti konservatiivsed vanausulised nõuavad, et jumalateenistusel tuleb kanda traditsioonilisi palverõivaid. Naistel on nõutav pikk seelik ja pearätt, mida ei sõlmita, vaid kinnitatakse haaknõelaga. Palvetades tehakse rohkelt kummardusi, sealhulgas maani kummardusi, mille ajal käed toetatakse väiksele vaibakesele (''podrutšnik''). [[Palvehelmed|Palvehelmesteks]] on ''lestovka'', mis koosneb helmeste asemel väikestest riiderullikestest helmestest (17 rulli 17 prohvetliku ettekuulutuse auks, 33 on [[Kristus]]e eluaastad, 40 tähistavad Kristuse paastumist ja kiusamist kõrbes, 12 rulli kaheteistkümne [[apostel|apostli]] mälestuseks) ning neljast kolmnurksest labast (sümboliseerivad nelja [[evangelist]]i).