Kuperjanovi jalaväepataljon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisatud "Märkimisväärsete ülemate" rubriiki ka pataljoni Vabadussõjaaegne komandör (pärast Kuperjanovit) - Jaan Unt |
P Lingitud: "Puurmanni mõis" > "Puurmani mõis" |
||
100. rida:
{{Vaata|Eesti Vabadussõda}}
Kuperjanovil tekkis partisanide salga loomise mõte seoses üldise peataoleku ja korralagedusega, mis valitses 1918. aasta detsembri viimastel päevadel kogu lõunarindel. Maailmasõjaaegse luurekomando ülemana tundis Kuperjanov erilist huvi just partisanisõja vastu ning ristis seepärast oma väeosa partisanide pataljoniks ja alustas vastavalt oma salga nimetusele [[sissisõda]] punastega. Kuperjanovi partisanide pataljoni sünnipäevaks, 23. detsembriks 1918, oli pataljoni asutaja, Julius Kuperjanov, koos temaga ühinenud väikese, 37 mehelise salgaga jõudnud Vabadussõja keerises [[
Kuperjanovi pataljoni võitlejate hulk kasvas koos väeosa populaarsusega kiiresti. Lühikese ajaga suurenes võitlejate hulk 600-ni ja pataljonist kujunes üks Vabadussõja vapramaid väeosi. Vabatahtlike rohkearvulise juurdevooluga muutus salk peatselt iseseisvaks pataljoniks kõikide juurdekuuluvate komandodega. 1919. aasta jaanuaris liitus Tartu vabatahtlike pataljoniga ka seni iseseisvalt tegutsenud Tartu linna kaitseliidu rood. Oma jõudu tunnetades vabastati koos [[soomusrong]]idega [[Tartu lahing (1919)|Tartu]] ja jätkati liikumist [[Valga]] suunas, eesmärgiga ka see linn vabastada.
| |||