Vana-Liivimaa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
selgust |
P Lüübek > Lübeck |
||
29. rida:
[[Saksa ordu]] [[Liivimaa ordu]] valduste haldusjaotuse aluseks olid ordumaade jagunemine [[foogtkond]]adeks ja [[komtuurkond]]adeks, mille eesotsas olid komtuurid ja foogtid ehk ordukäsknikud, tahtsust omasid ka ordulosside haldajad-ülemad, keda tavaliselt nimetati linnusekomtuurideks. Kokku olid orduvaldused 16. sajandiks jagatud 22 käskniku vahel, lisaks komtuuridele ja foogtidele olid ka ordumeistrile otse alluvad alad (Riias, Kuramaal ja Viljandist lõunas) ning maamarssali valdused (Sigulda, Volmari ja Riia ümbruskond). Komtuuridele ja foogtidele allusid ordumõisad oma valitsejatega. Vasalle oli ordualal kuni [[16. sajand]]ini vähe, välja arvatud Põhja–Eestis, kus nende käes oli juba Taani ajast alates valdav osa maast.
:Komtuurkonnad:[[Viljandi komtuurkond]], [[Tallinna komtuurkond]], [[Pärnu komtuurkond]], [[Kursi komtuurkond]], [[Lihula komtuurkond]], [[Paide komtuurkond]], [[Kuldīga komtuurkond]], [[Aluliina komtuurkond]], [[Dünaburgi komtuurkond]], [[Dobele komtuurkond]], [[Vindavi komtuurkond]], [[Võnnu komtuurkond]], [[Aizkraukle komtuurkond]], [[Dünamünde komtuurkond]], [[Miitavi komtuurkond]], [[Riia komtuurkond]], [[Sigulda komtuurkond]], [[Ruhja komtuurkond]].
:Foogtkonnad: [[Järva foogtkond]], [[Rakvere foogtkond]], [[Narva foogtkond]], [[Maasilinna foogtkond]], [[Vasknarva foogtkond]], [[Toolse foogtkond]], [[Karksi foogtkond]], [[Põltsamaa foogtkond]], [[Pöide foogtkond]], [[Rēzekne foogtkond]], [[Bauska foogtkond]], [[Kandava foogtkond]], [[Sēlpilsi foogtkond]], [[Grobiņa foogtkond]], [[Võnnu foogtkond]]. Territooriumite haldamise ja kontollimise keskpunktideks olid [[komtuur]]ide ja [[foogt]]ide residentsid ning orduvasallide [[vasallilinnus]]ed
===Riia peapiiskopkond===
Riia peapiiskopkonna piiskopkonnad allusid kiriklikult [[Riia peapiiskop]]ile ja selle vahendusel Rooma paavstile, ilmalikult oli Riia peapiiskop [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] vasall ja kuulus seega Saksa [[riigivürst]]ide hulka. Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa [[piiskop]]id oli ühtaegu nii [[ilmalik]]ud kui ka [[vaimulik]]ud võimukandjad. [[Stift]]i (piiskopi vahetul ilmalikul võimualal) ja [[diötsees]]i (vaimuliku võimuala) piirid olid erinevad.
:[[Stift]]id:
:Kiriku[[kihelkond|kihelkonnad]]
{{commonskat|Livonia}}
{{commonskat|Churches in Livonia|Kirikud Vana-Liivimaal}}
===Hansalinnad===
[[Hansa Liit|Hansalinnade]]
==13.–16. sajand Vana-Liivimaal==
*[[13. sajand Eestis|13.]], [[14. sajand Eestis|14.]], [[15. sajand Eestis|15.]] ja [[16. sajand Eestis]] ning [[Keskaeg Eestis]]
51. rida:
[[Eestimaa rüütelkond]] aga koos Tallinna linnaga andis end aga [[1561]]. aastal [[Rootsi]] kuninga kaitse alla, lõplikult ühines Põhja-Eesti Rootsiga [[1561]]. aasta suvel.
[[1562]]. aasta märtsis lõppes Vana-Liivimaa eksistents täielikult, kui Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna valdused läksid [[Rzeczpospolita|Poola kuninga]] võimu alla ning moodustus [[Kuramaa hertsogiriik]]. Sõlmitud leppe kohaselt alistus [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa aadelkond]] [[katoliku usk]]u [[Sigismund II August]]ile tingimusel, et neil lubatakse praktiseerida [[luterlus|luteri]]
[[Pilt:LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO 1573-1578.jpg|thumb|350px|Vana-Liivimaa [[Johannes Portantius]]e kaardil ''[[Livoniae Nova Descriptio]]'' aastal [[1573]].]]
Pärast Vana-Liivimaa lagunemist moodustati selle territooriumist:
*[[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] poolt aastatel 1558–1561 vallutatud aladel: [[Narva]], [[Tartu]] ja [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]], mõningad [[Järvamaa]] ja [[Virumaa]] maakonnad ning Venemaaga piirnevatel aladel [[Vene tsaar]]ile alluvad [[vojevoodkond|vojevoodkonnad]].
*Rootsi kuningriigi alad: [[Tallinn]], [[Harjumaa]] ja pool Virumaad, mis pärast [[Harjumaa|Harju-]], [[Virumaa|Viru-]] ja [[Järvamaa]] [[Rüütelkond|rüütelkonna]] ja [[Tallinn|Tallinna]] linna poolt [[Ustavusvanne|ustavusvande]] andmist [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningale]] [[Erik XIV]]-le, olid Rootsi kuninga valdused ja Rootsi kuningriigi [[Läänemereprovintsid]]e osa (
*[[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik II]] poolt [[Saare-Lääne piiskop|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskop]] [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes V]]-
*[[Poola-Leedu]]ga [[Vilniuse pakt]]i sõlmimisega novembris 1561, sekulariseeriti Liivi ordu valdused Kuramaal ja [[Riia peapiiskopkond]], [[Riia peapiiskop]] [[Wilhelm von Hohenzollern]] säilitas kuni oma surmani [[1563]]. aastal küll tiitli, ent mitte ilmaliku võimu ning Poola kuningas [[Zygmunt II August]]i valduses oli Lõuna-Liivimaa ja kuninga vasallsõltuvuses [[Kuramaa hertsog]]i [[Gotthard Kettler]]i valduses: [[Kuramaa ja Zemgale hertsogiriik]], ainsana keeldus Poola-Leedu ülemvõimust ja kaitsest Riia linn, mis [[1582]]. aastani jäi [[vabalinn]]a
**[[Liivimaa rüütelkond|Lõuna-Eesti]] läks [[Rzeczpospolita]] võimu alla Üleväina-[[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonnana]] (
==Vaata ka==
| |||