Redaktsioon: 22. august 2015, kell 20:35 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 802 muudatust P inimsusevastane > inimsusvastane ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. august 2015, kell 00:32 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 802 muudatust P Lüübek > Lübeck Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
32. rida: Seoses Eesti alade üleminekuga sõjaväevõimudele alluvast rindepiirkonnast tsiviilvõimu alluvusse 5. detsembril 1941, reorganiseeriti ka territooriumi sisejulgeolekuasutused. Ümberkorralduste aluseks kogu [[Ida-alade Riigikomissariaat\|Ida-alade Riigikomissariaadis Ostlandis]] oli aluseks Saksa politsei juhi [[Heinrich Himmler]]i ja Ida-alade riigikomissari [[Alfred Rosenberg]]i ühine korraldus 19. novembrist 1941 ''„Zuständigkeit der Polizeidienststellen in den neu besetzten Ostgebieten“''. 1941. aasta lõpust tegutsesid tsiviilvalitsuse ([[Eesti kindralkomissariaat]]) kõrval Eestis [[Saksa Riigi Siseministeerim]]i politseiasutused, mis allusid [[Eesti kindralkomissariaat\|Eesti kindralkomissariaadis]] Kõrgemale SS-i ja politseijuhile Eestis: [[SS]]-[[Brigadeführer]] [[Hinrich Möller]]ile (1941–1943) ja hiljem SS-[[Brigadeführer]] [[Walther Schröder]]ile (26. november 1902 – [[1973]] [[~~Lüübek~~Lübeck]]) (aastal 1944)<ref>[http://territorial.de/person/persons.htm Territoriale Veränderungen in Deutschland und deutsch verwalteten Gebieten 1874–1945]</ref> kellele allusid mõlemad Saksa politseiteenistusharud: * [[Saksa Korrapolitsei]], mille ülemad olid: [[Hermann Schallert]] (1941–1942) ja [[Wilhelm von Thaden]] (1943–1944) ja ka *[[Saksa Julgeolekupolitsei ja SD]] Eestis, mille ülemad olid [[Martin Sandberger]] (1941–1943) ja [[Bernhard Baatz]] ((1943–1944)). 98. rida: ==Okupatsioonivõimu kuriteod== {{vaata\|Holokaust Eestis}} [[Suvesõda\|Suvesõja]] ajal hukati paljud nõukogude võimu kehtestamisele, repressioonidele ja küüditamistele kaasa aidanud ilma kohtuta.{{lisa viide}} See toimus ka ~~peale~~pärast okupatsiooni algust Saksa okupatsioonivõimude vaikival nõusolekul, kuna võimaldas vabaneda ka Saksa võimu potentsiaalsetest vastastest kohalike elanike käe läbi. Okupatsioonivõimude korraldusel mõrvati Eestis tuhandeid eraisikuid, sealhulgas palju mujalt tooduid ja [[sõjavang]]e.{{lisa viide}} Eesti alal paiknesid mitmed [[koonduslaager\|koonduslaagrid]], kus tapetute hulgas oli juute. 1941. aasta sügisel ja talvel hukati [[Sonderkommando 1a]]/[[Einsatzgruppe A]] korraldusel väidetavalt veerand Eesti juudi kogukonnast. On võimalik, et ligi pooled neist hukati väljaspool Eestit: pärast sõda Saksamaal tunnistas julgeolekupolitsei ja SD ülem Eestis Martin Sandberger, et umbes 400 Eestist pärit juudi naist ja last viidi Pihkvasse ja lasti seal maha 1941. ja 1942. aasta talvel.{{lisa viide}} Teadaolevalt hukati 207 juudi meest Tallinna keskvanglas, 53 juuti Tartus, 137 Pärnus. Puuduvad andmed, et hukatutele pandi süüks nende rahvust, sama hästi võis tegu olla kommunistlike kurjategijatega. 119. rida: ===Hukkunute arv=== 1944. aastal lasti Eesti uuesti vallutanud nõukogude ~~võimude~~võimuorganite poolt käibele versioon Eestis 125 000 (61 000 tsiviilisikut ja 64 000 sõjavangi) Saksa okupatsioonivõimude tapetust, et varjata selle arvu sisse ka enda kordasaadetud kuriteod.<ref>[http://www.buero-schwimmer.de/kuldiga/Hoffmann_lecture_english Operation 1005< in Riga] by Jens Hoffmann</ref> Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti komisjoni ("[[Max Jakobson]]i komisjoni") andmeil tapeti okupatsioonivõimude poolt või suri vangistuses ligi 20 000 eraisikut (sh Eesti kodanikke 8000–9000) ja ligi 15 000 sõjavangi.

Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944): erinevus redaktsioonide vahel