Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 47 baiti ,  4 aasta eest
P
Lüübek > Lübeck
== Liidu tekkimine ==
 
Nimetuse ''Die Hanse'' nimetuse all tunti võõral maal tegutsevat linnade ja kaupmeeste ühendust, mis tegeles ühiselt oma vara turvamisega. Sellised ''hanse''<nowiki>'d</nowiki> arendasid oma liikmete huvide kaitseks suhteid teiste linnade kaupmeeste ühendustega. Olulisimaks linnaks sai Lübeck kui sõlmpunkt Põhja- ja Läänemere vahel.
 
Hansa Liidu algust ei ole võimalik täpselt dateerida, see tekkis järk-järgult. HilikeskajalHiliskeskajal purjetasid Põhja-Saksa kaupmehed kaubanduskeskustesse, kus nad lõid omad organisatsioonid kaubandusõiguste kaitsmiseks. Vastutasuks võisid kohalikud kaupmehed oma kaupu Põhja-Saksa linnades müüa, kus see teistele keelatud oli. See polnud siiski ainult Põhja-Saksa kaupmeeste leiutis, selliseid lepingud üritasid kõik rändkaupmehed sõlmida. Sageli reisiti grupiti, millest ka liidu niminimetus "hansa", mis, nagu öeldud, tähendas jõuku, seltskonda, salka.
[[Pilt:Pl gdansk zuraw dlugiepobrzeze2006.jpg|thumb|[[Gdańsk]], saksapüraselt Danzig - üks mõjukaimaid linnu Läänemerel läbi sajandite]]
Teine tähtis asjaolu Hansa Liidu arengus oli [[sakslased|sakslaste]] tungimine itta. [[12. sajand]]i keskpaigas hakati Läänemere lõunakaldal elavaid [[slaavlased|slaavlasi]] välja suruma, või assimileerusid viimased sakslaste hulka, kes olid rajanud mitmeid linnu ja toonud neisse uusasukaid. [[1143]]. aastal sai LüübekistLübeckist esimene saksa linn Läänemere kaldal. Sakslased asustasid ka teisi linnu (nt. [[Tallinn]]), kuhu kolis arvukalt saksa kaupmehi, kes oma kaubanduse edendamiseks lõid suhteid ja sõlmisid lepinguid teiste linnade kaupmeestega - see viiski Hansa Liidu tekkimiseni.
 
[[13. sajand]]il toimus kommertsrevolutsioon, mis tõi kaasa muudatused väliskaubanduse struktuuris. Kaupmehed ei läinud enam ise merereisidele, vaid jäid linnadesse ja saatsid teele oma esindajad. Asjaolu, et kaupmehed resideerusid linnades püsivalt, tõi endaga kaasa kaubakäibe kasvu ja majanduse väljakujunemise, mis põhines rahal, millega maksti kaupade eest. Kaubateed kontsentreerusid ainult mõnda suuremasse linna ja Lübeck muutus peamiseks kaubasadamaks Läänemerel.
 
# Kaupmeeste Hansa kuni u [[1350]]. aastani
# Hansalinnade arengu kõrgpunkt [[14. sajand|14.]]-[[15. sajand]]il
# Langus 15.-[[17. sajand]]
 
== Liidu korraldus ==
Hansa Liidu eesmärgiks oli ühendada liikmeslinnade jõud Lääne- ja Põhjamere piirkonna kaubanduse ühiseks korrastamiseks ja kaitseks.
 
Enamuse oma eksisteerimise ajast oli Hansa Liit jagatud piirkondadesse: [[Saksamaa]]l ja [[Läänemere maad|Läänemere lõunarannikul]], [[Vendi linnad]] (piirkond endiste [[vendid]]e asualadel - [[Holstein]]ist [[Mecklenburg]]ini, linnad: [[Bremen]], [[Hamburg]], [[Lübeck]], [[Wismar]]i, [[Rostock]]), [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]], [[Pommeri]] ja [[Brandenburg]] koos keskuse [[Lübeck]]i kui oma esindajaga; [[Vestfaal]], [[Preisimaa]] ja [[Rein]]i jõe äärne ala koos [[Köln]]i ja hiljem [[Dortmund]]iga, koos 22 linnaga, keskusega [[Köln]]is; 13 linna, keskusega [[Brunswick]]is ja 8 linna [[Danzig]]i juhtimisel. Lisaks [[Vana-Liivimaa]], [[Gotland]]i ja [[Rootsi]] ala koos [[Visby]] ja hiljem [[Riia]] kui selle ala keskusega ning . Omavahel kauplemiseks pidid hansalinnad leidma suhtlemisviisi. Alguses suheldi kirja teel või kohtuti üksteisega kaubakontorites, pärast [[1356]]. aastat aga Hansapäeval, mis toimis Hansa Liidu kõrgeima seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimuna.
 
Hansapäev – linnade esindajate koosolek - ei toimunud regulaarselt, vaid kutsuti kokku ainult juhul, kui oli vajadus arutada mõnda konkreetset küsimust. Iga linn saatis Hansapäevadele oma delegatsiooni, mis esindas linna huve. Esindajad võisid aga hääletada ainult nendes küsimustes, milleks neile voli oli antud. Väiksemaid linnu võis esindada üks ühine delegaat, suurematel linnadel oli aga kõigil oma esindaja. Lisaks tavaliikmetele võtsid Hansapäevadest osa ka [[Saksa Ordu]] ja nelja Hansakontori esindajad. Tähtsamate otsuste vastuvõtmiseks pidid kõik esindajad poolt hääletama, vähemtähtsad küsimused lahendati proportsionaalse häälteenamuse alusel. Hansapäevadest osavõtt ei olnud kohustuslik.
 
Hansa Liidu pealinn oli vaieldamatult Lübeck, milleks ta nimetati ametlikult aastal [[1418]]. Seal toimus ka enamik Hansapäevi. Linn hoolitses arhiivide ja kirjavahetuse eest, kuid juriidilises mõttes ei olnud Lübeck pealinn, nagu ka Hansa Liit ei allunud ühisele seadusandlusele - igal hansalinnal olid oma seadused.
 
===Liikmeslinnad ja kaubakontorid===
Hansa Liidu liikmeteks olid kõik Põhja-Saksa linnad, kes otseselt või kaudselt osalesid väliskaubanduses Lääne- ja Põhjamerel. Kriteeriumid, millele linnad vastama pidi, et saada teistega võrdseks täisliikmeks, olid vaba tahe täita teatud kohustusi ja kinnitus, et linn ei tõmba Hansa Liitu mingitesse konfliktidesse.
 
Välismaal olid liidu tugipunktideks [[kaubakontor]]id, millest olulisemad asusid [[Novgorod]]is ([[Hansa Liidu Novgorodi kaubakontor]])<ref>[[Enn Küng]], [http://www.kleio.ee/00/ajakirjad/4-91.pdf Novgorodi-sõitjate arhivaalid Moskvas], [[Kleio]], 1991-3, lk 14-18</ref>, [[London]]is<ref>Hyman Palais, [http://www.cultus.hk/hist/readingsBaltic/Commercial%20Monopoly%20of%20the%20Hanseatic%20League.pdf England’s First Attempt to Break the Commercial Monopoly of the Hanseatic League, 1377-1380], The American Historical Review: Vol. 64, No. 4 (Jul., 1959), pp. 852-865</ref>, [[Brugge]]s ja [[Bergen]]is. Samal ajal polnud ükski nendest linnadest ise Hansa Liidu liige. Hulganisti oli ka väiksemaid kontoreid, nt [[Hansa Liidu Pihkva kaubakontor]] [[Pihkva]]s, [[Kaunas]]es, [[Kopenhaagen]]is, [[Oslo]]s ja koguni [[VeneziaVeneetsia|Veneetsias]]s.
 
Mõningatel juhtudel võis linna Hansa Liidust ajutiselt välja arvata, seda juhul, kui linn keeldus Hansa Liitu mõnes küsimuses toetamast. Iga linn hoolitses üldjuhul enda huvide eest, see aga ei tähendanud liidust väljaheitmist. Ka kõigist Hansa Liidu peetud sõdadest ei võtnud kõik liikmeslinnad osa. Hansa Liitu võib vaadelda kui teatud liiki koalitsiooni, mis esindas kaupmeeste ja kaubalinnade huve ja mis astus tegevusse siis, kui mingit konkreetset valdkonda tuli kaitsta.
[[Skandinaavia]]s olid Hansa Liidul tähtsad keskused [[Skåne maakond|Skåne]]s ja [[Bergen]]is. On andmeid, et hansakaupmehed suhtlesid Bergeniga juba 13. sajandil. [[Norra]] peamine ekspordiartikkel oli kuivatatud [[tursk]], mis oli eriti nõutud kaup [[paast]]uajal. Samas kasvatati Norras äärmiselt vähe teravilja. Hansa Liit kasutas seda olukorda ära ning haaras kaubavahetuse oma kätte, müües Norrale teravilja ja saades kuivatatud kala vastu. [[1284]]. aastal kehtestas Norra kuningas hansakaupmeestele piirangud, see aga ei meeldinud Hansa Liidule ja viimane otsustas Norra suhtes erinevad kaubandus[[sanktsioon]]id sisse viia. See tõi oodatud tulemusi ning hansakaupmeestele kehtestati kuninga poolt laiaulatuslikud kaubandusõigused, mis andsid neile [[monopol|monopoolse]] seisundi kogu Norraga peetavas väliskaubanduses.
 
Umbes [[1350]]. aastal avati Bergenis Hansa Liidu kontor, mille tulemusena kolis linna ligi 2000 saksa kaupmeest. Samal ajal elas kogu Bergenis umbes 10 000 inimest. Uusasunikud, kellest enamus olid mehed - ja mitte ainult kaupmehed, vaid ka meremehed ja töölised, lõid Bergenis oma linnaosa - [[Bryggen]]. Linnaossa ehitatud maju kutsuti taludeks. Igas talus oli teatud arv tube, igaüks neist omaette eraettevõte. Talus võis olla kuni 15 tuba.
 
Bergenisse oli püsivalt elama asunud väike vähemusgrupp, kellel oli oma kohtusüsteem, mida Norra kuningas ametlikult ei tunnustanud. Ühest küljest olid kokkupõrked hansakontori meesteseltskonna ja kohaliku rahva vahel üsna sagedased, teisest küljest suutis aga Hansa Liit garanteerida Norrale stabiilse [[import|impordi]] ja Norra kaupade stabiilse [[eksport|ekspordi]]. [[16. sajand]]il lõpetas [[Island]]i kala, millega kauplesid inglise kaupmehed, Hansa Liidu kuivatatud kala monopoli ja hansakontori tähtsus hakkas aegamööda langema.
 
Hansa Liit domineeris Bergenis 400 aastat, saksa kontor pandi kinni alles aastal [[1754]] ja selle asemel avati norra kontor, mis tegelikult ei muutnud midagi - kaubeldi samadel põhimõtetel edasi ja räägiti endiselt saksa keelt. Norra kontor pandi kinni aastal [[1899]].
 
Hansa Liidu mõju [[Rootsi]]s algas 1250ndatel aastatel peamiselt tänu Rootsi rauakaevanduste rajamisele. [[1361]]. aastal sai Hansa Liit ulatuslikud privileegid, mis avaldasid mõju ka Rootsi linnade elanikkonnale. Näiteks olid 1470ndate aastateni pooled [[Stockholm]]i ja [[Visby]] [[raad|magistraadi]] liikmetest sakslased. Sakslaste osakaal Stockholmis oli 14. sajandil lausa nii suur, et võeti vastu seadus takistamaks sakslastel linnas ülekaalu saavutamist. Hansa Liidu mõju oli kõige väiksem [[Taani]]s, kus hansakaupmeeste huvi koondus peamiselt heeringapüügile, mille keskused olid [[Skanør]] ja [[Falsterbo]].
==Taani–Hansa sõda==
{{vaata|Taani–Hansa sõda}}
[[Taani kuningas]] [[Valdemar IV]] vallutas [[1361]]. aastal [[Visby]] – linna, mis kuulus Hansa Liitu, kontrollis Läänemere laevandust ning maksustas väina läbivad kaubalaevad ja muutis tollimaksude sisseviimisega [[Øresund]]’i<nowiki/>i ([[Jüüti poolsaar]]e ja [[Skandinaavia]] vahel asuva väina) läbimise hansakaupmeestele erakordselt raskeks. [[Vendi hansalinnad]] kuulutasid Taani vastu välja „Kaperkrieg“ (kaaperdamissõja, mis on sarnane piraatlusele), kuid see ebaõnnestus. [[1362]]. aastal purustas Valdemar sõjategevuses Hansa Liiduga [[Helsingborgi lahing|Helsingborgi merelahing]]us vastase laevastiku, kuid kaotas võitluse [[Holstein]]i, [[Mecklenburg]]i ülikute, taani aadlike, Hansa Liidu ja [[Madalmaad]]e linnade, mis ei kuulunud Hansa Liitu [[koalitsioon]]ile ([[Kölni Konföderatsioon]]). [[1370]]. aastal sõlmitud [[Stralsundi rahuleping]] oli suureks löögiks Taani rahvusvahelisele mõjule, kuid vabastas kuningas Valdemari siseriikliku aadlike vastupanu mahasurumiseks.
 
==Madalmaade-Hansa sõda==
{{vaata|Madalmaade–Hansa sõda}}
Aastatel [[1438]]–[[1441]] toimus [[Burgundia Madalmaad]]e ja Hansa Liidu vaheline meresõda [[monopol]]i üle Läänemere viljakaubanduses, mille käigus hansalinnad ([[Vendi linnad]] - [[Hamburg]], [[Lübeck]], [[Lüneburg]], [[Greifswald]], [[Stettin]] ja [[Anklam]] ja ja, [[Holstein]]i [[Holsteini krahvkond|krahvkond]] ning [[Burgundia hertsog]] [[Philipp Hea]] kasutasid [[Põhjameri|Põhjamerel]] ja [[Sund]]i väinas vastaste kaubalaevade ja nende kaupu vedavate neutraalsete kaubalaevade vastu [[Kaaperdamine|kaaperlaevastikke]].
 
Sõja lõpetas 1441. aasta [[Kopenhageni rahuleping]], millega Hansa Liit kaotas monopoolse õiguse viljakaubandusele Läänemerel ning Madalmaad said õiguse tegutseda viljakaubanduses Läänemerel ja Läänemere idaosas asuva [[Vana-Liivimaa]] viljakaubanduses.
==Inglise-Hansa sõda==
{{vaata|Inglise-Hansa sõda}}
Aastatel [[1470]]–[[1474]] toimunud [[Inglismaa kuningriik|Inglise]] ja Hansa Liidu sõjas, milles HansaliidusHansaliidu poolt olid juhtivad [[Danzig]] ja [[Lübeck]], põhjuseks oli Inglise vastasseis Hansa Liidu kaubandusele Läänemere lõunaosas. Meresõja lõpetas 1474. aasta [[Utrechti rahuleping]], mis andis Hansa Liidule õigused [[Steelyard]]ile Londonis. SõjaKuna sõja käigus, keeldus [[Köln]] selles osalemast Hansa Liidu poolel ning ajutiseltosalemast, arvati ta ajutiselt (sõja ajal välja) Hansa Liidust välja.
 
==Rootsi iseseisvussõda==
Aastatel 1521–1523 toetas Hansa Liit RootisRootsis alanud Rootsi iseseisvussõda Taani kuninga vastu, mida juhtis [[Gustav Eriksson]]. Gustav Erikssoni juhitud rootsiRootsi väed võitsid ning 1523. aastal valiti [[Gustav I Vasa]] [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningaks]], mis tähendas [[Kalmari unioon]]i lõppu ja Taani nõrgenemist.
==Krahvivaenus==
{{vaata|Krahvivaenus}}
==Liidu lagunemine==
 
[[16. sajand]]il hakkas Hansa Liidu mõjuvõim vähenema. Selle põhjustas uute sotsiaalsete ja riiklike struktuuride väljakujunemine. Hansa Liidul ei olnud uues olukorras enam kohta. [[15. sajand]]il puhkes mitu [[katk]]uepideemiat, mille tagajärjel suur osa elanikkonnast suri. See tõi kaasa teravilja kasvatamise languse ja see mõjutas suurel määral Hansa Liidu teraviljakaubandust. Pärast [[Kolumbus]]e jõudmist [[Ameerika]]sse elavnes majandussuhete areng selles piirkonnas ning Läänemerepiirkond langes perifeeriasse ja kaotas oma tähtsuse. Ka [[Inglismaa]], [[Rootsi]] ja [[Venemaa]] sõltumatu [[majanduspoliitika]] jätkuv tugevnemine - eriti [[Novgorod]]i hõivamine [[Moskva]] poolt 15. sajandi lõpul. [[Liivi sõda]] (1558-15831558–1583) tõmbas aga idapoolsele hansakaubandusele lõplikult kriipsu peale. Hansa Liit jätkas siiski tegevust ja teda pole iial laiali saadetud. [[Bremen]]it, [[Lübeck]]it ja [[Hamburg]]i nimetatakse ametlikult hansalinnadeks siiani.
 
Ka aadlikkonna surve linnadele kasvas ning aadli mõju aina suurenes. Mitmed linnad olid sunnitud Hansa Liidust lahkuma või tegid nad seda oma vabal tahtel, et luua sidemeid uute kaubandusliitudega. Hansakaubandus keskendus siis pigem siseriiklikule kaubandusele ja linnadel oli vähe omatooteid, mida eksportida. Samuti kasvas riigi võim reas Euroopa riikides ning [[manufaktuur]]itööstus sai oma alguse.
 
==Hansa Liidu tähtsus kohalikule elule==
Üheks liidu esmaseks kohustuseks oli kindlustada ohutus maal ja merel. Seetõttu oli Hansa Liidu ülesandeks kaitsta neutraalset navigatsiooni ja võidelda [[piraat]]idega, süvendada veeteid, ehitada valgustatud [[meremärk]]e, säilitada teid maismaal jne. Kaudselt oli Hansa Liidul ka majanduslik ja kultuuriline mõjujõud. Liit aitas kaasa kaunite kunstide arengule ([[arhitektuur]], [[maalikunst]]), [[käsitöö]]oskuste levikule (samuti ka vastava [[terminoloogia]] levikule) [[Skandinaavia]] ja [[Liivimaa]] linnades, soodustas [[reformatsioon]]i, mõjutas [[kirjakeel]]te arengut ja lõi [[Rostock]]'<nowiki/>i ülikooli.
 
==Uus Hansa Liit ja Hansaparlament==
** Die Hanse, München : Beck, 2004, ISBN 3406447317
** Hansa, saksa keelest tõlkinud Annesanna Liiber, Tallinn : Olion, 2008 ISBN 9789985665466
* Hansa Liidu ajalugu : varjatud ülevõim, Saksa keelest tõlkinud Toomas Huik, toimetanud Kristiina Ainelo. Tänapäev, 2012, ISBN 9789949272099
** [http://www.sirp.ee/index.php?view=article&catid=9%3Asotsiaalia&id=16163%3Auus-raamat-hansa-liidust&tmpl=component&print=1&page=&option=com_content&Itemid=13 Juhan Kreem, Uus raamat Hansa liidust], Vajame ka Hansa-käsitlust, mis olekski kohe algusest peale kirjutatud eesti lugejat silmas pidades. Ajaleht Sirp nr 39(3413), 19. oktoober 2012, lk 5.
 
*[[Hillar Palamets]]: [http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9805/hansa.html Hansateed ja Eesti]
*[http://www.hanse.org/index.php?lg=en Hanse.org]
*[http://www2.hsu-hh.de/PWEB/hisfrn/hanse.html The Hanseatic League and its Decline by Rainer Postel]
*http://www.baltic-sea-academy.net/documents/history_est.pdf