Narva Hermanni linnus: erinevus redaktsioonide vahel

[[1254]]. aastast pärinevad esimesed teated taanlaste poolt ehitatud Narva linnusest, mis esialgu asus küll üle Narva jõe tänapäevase linnuse vastas. Linnus võidi ehitada [[1220]]. aastatel – seega kohe pealepärast [[Virumaa]] vallutamist oma [[Eesti]] valduste idapiiri kaitseks. Hilisem linnus ehitati Narva jõe läänekaldale samale kohale, kus oletatavasti asus varasem eestlaste linnus ning mis oli [[Taani hindamisraamat]]us märgitud Narvia küla lähistel.

Linnus ja linn taastati kiiresti, sest juba [[25. juuli]]l [[1345]] kinnitas [[Taani kuningas]] [[Valdemar IV Atterdag]] Narvale [[LüübekiLübecki linnaõigusõigus|Lübecki linnaõigused]]ed, kuid oletatakse, et Narva sai linnaõigused juba kuningas [[Valdemar III]] ajal.

[[1346]]. aastal läks Narva linnus [[Liivi ordu]] valdusessevaldusse ja [[kastell]] ehitati ümber [[konvendihoone]]ks. Jõepoolsele küljele lisati [[kaevudansker]]. Teine [[dansker]] ehitati lääneseina. Konvendihoone eri tiivad ühendati sisehoovi ümbritseva puitgaleriiga.

Rootsi võimudevõimud poolt kavandatikavandasid linnuseehituste täiendamiseks ka linnust ümbritsevümbritseva Narva bastionide süsteemsüsteemi, kuhu kuulusid kaheksa bastionit, millest rootslased jõudsid valmis ehitada kuus bastionit ja lisaks neile bastionilaadse kindlustuse ''Spes'' (Lootus), mis asus linnuse lõunamüüri ees, samuti ei jõutud valmis linnuse kirdenurka kavandatud poolbastionit nimega ''Justitia'' (Õiglus). Tänaseni on bastionidest paremini säilinud just jõepoolses küljes asuvad bastionid [[Pax bastion]]/[[Wrangeli bastion]] ja bastionid: [[Victoria bastion]], [[Honori bastion]], [[Gloria bastion]], [[Fortuna bastion]], [[Triumph’i bastion]]i lõunapoolne sein<ref>[http://bastion.narva.ee/ NARVA BASTIONID, VIRTUAALTUUR]</ref> [[Fama bastion]]it pole säilinud.