Vanausulised: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Uruguai > Uruguay |
|||
6. rida:
==Ajalugu==
[[Pilt:Alexis_I_of_Russia_(Hermitage).jpg|pisi|[[Moskva tsaar]] [[Aleksei Mihhailovitš]]]]
Õigeusu kiriku jumalateenistusi viidi kuni [[17. sajand]]ini läbi paralleelselt [[Konstantinoopol]]ist ja [[Jeruusalemm]]ast pärit [[liturgia|liturgiliste]] reeglite järgi. [[1652]] algatas [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]]i [[Nikon (Moskva patriarh)|Nikon]]i [[reform]]id, mis olid suunatud rituaalide ja doktriinide vastavusse viimisele [[Õigeusu kirik|
'''Reformid kokkuvõtlikult''':▼
===Nikoni reformid===
* "Bütsantsliku" kahe sõrmega ristimärgi tegemise asemel "ladinlik" kolmesõrmeline.
* Jeesuse nimi kirjutati kujul ''Иисус'', mitte nagu vanasti ''Исус''.
23. rida:
[[1658]] toimus [[kirikukogu]], kus tsaar hääletas esimesena kõigi uuenduste poolt. Samal ajal suutsid Nikoni vastased tsaari veenda, et [[patriarh]]i vägevus hakkab tsaari oma varjutama. Tsaari suhted Nikoniga jahenesid tugevasti ning viimane pidi ametist lahkuma. [[1666]]–[[1667]] [[Moskva]] sinod kiitis taas kõik reformid heaks. Vanade kommete pooldajad pandi kirikuvande alla, neid hakati nimetama raskolnikuteks (''раскол'' – vene keeles lõhe). Vanausuliste seas omakorda hakati seda kirikukogu nimetama röövellikuks (''Разбойный'') või hullumeelseks (''Бешеный'').
===Vanausuliste tagakiusamine===
[[1681]] ja [[1685]] aasta kirikukogud andsid õnnistuse nn idainkvisitsioonile ning algas vanausuliste tagakiusamine. Rakendati [[surmanuhtlus]]t, peksu, [[küüditamine|küüditamist]], vara konfiskeerimist; hukatute arvu on hinnatud mitmele kümnele tuhandele. Pealöök anti vastupanijate keskusteks kujunenud [[klooster|kloostrite]] pihta, mida mõnel pool oldi sunnitud sõjaväega piirama. Tühjenenud kloostritesse toodi mujalt uued asukad, kes said ka uue vaimulikkonna alustaladeks.
[[Pilt:Boyaryna Morozova by V.Surikov (1884-1887, Tretyakov gallery).jpg|thumb|right|220px|Bojaarinna Morozova<br>Vassili Surikovi maal]]
30. rida ⟶ 31. rida:
[[Kaluuga oblast]]is [[Borovsk]]is piinati [[1675]]. aastal surnuks kaks Sokovinite bojaarisoost õde – Feodossia Morozova ja Jevdokia Urussova. Vahistatud bojaarinna Morozovat on maalil kujutanud [[Vassili Surikov]]. Pärast pagendust ja piinamist põletati [[1682]]. aastal elusalt kangekaelne vanausu kaitsja ülempreester [[Avvakum]]. Tema surma järel tõusis vanausuliste vaimseks juhiks Suzdali vaimulik Nikita Dobrõnin. Ta kohtus ka [[patriarh Joakim]]iga ning suutis [[teoloogia|teoloogilises]] [[dispuut|dispuudis]] viimase kimbatusse viia. Näis, et Joakim oli peaaegu valmis vana ja uue kombe pooldajaid ühendama. Vanausulised juubeldasid, kuid Joakim reetis Nikita ja viimane hukati.
===Pagenduses===
Arveteõiendamine kestis [[Peeter I]] ajani, mil tagakiusamine vähenes peamiselt seetõttu, et pragmaatiline tsaar nägi vanausulistes eeskätt maksumaksjaid.
| |||