Kadrioru park: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Vaatamisväärsused: pilt muidu kasutamata
PResümee puudub
2. rida:
'''Kadrioru park''' on [[Tallinn]]as [[Kadriorg|Kadriorus]] asuv [[park]].
 
Kadrioru park ja [[Kadrioru loss]] rajati [[18. sajand Eestis|18. sajandi alguses]], kui [[Peeter I]] ostis [[1714]]. aastal [[Drenteln]]ide suguvõsae [[suvemõis]]a ja ligikaudu sada [[hektar]]it maad [[Lasnamägi|Lasnamäe]] nõlva all. [[1718]] mõõtis arhitekt [[Niccolò Michetti]] koos Peeter I-ga maha lossi ja [[Kadrioru lossipark|aia]] plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena [[Itaalia villa]]de eeskujul. Lossi juurde rajati lossi ehitajatele ja teenijaskonnale [[Kadrioru sloboda]], pargist edelapoole oja äärde ning seal asusid majad kahes reas koos juurviljaaedadega. Pargiväravate juures lõunasuunallõunas (tänapäeva [[Weizenbergi tänav|Weizenbergi tänava]] kohal) asus nn vahimaja, põhjasuunalpõhjas aga puhkemaja. Nimi Katharinenthal ([[Kadriorg]]) võeti senise ''Fonnenthal''i asemel kasutusse alles [[1740. aastad|1740. aastatel]].
 
18. sajandi keskel lasi keisrinna [[Anna Ivanovna]] viia lossipargist [[Peterhofi palee]] parki raidkujud ja purskkaevud ning Kadrioru loss jäi edaspidi kasutamata ja hooletusse. Kadrioru lossi ja pargi paremad päevad saabusid pärast keiser [[Aleksander I]] külaskäiku Tallinna [[1804]]. aastal, misjärel anti korraldus [[Eestimaa kuberner]]ile korrastada loss ja ehitati tänapäeva [[Lydia Koidula tänav|Koidula tänava]] äärde lossi ülevaataja elumaja, kus tänapäeval asub [[Eduard Vilde Muuseum]], kuid aja jooksul jäi loss jälle keisriperekonna tähelepanuta.