16. sajand Eestis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kasutaja CommonsDelinker asendas pildi Martin_Luther_by_Lucas_Cranach_der_Ältere.jpeg pildiga [[Pilt:Lucas_Cranach_(I)_workshop_-_Martin_Luther_(Uffizi).jpg|Lucas_C |
PResümee puudub |
||
26. rida:
[[15. sajand|15.]] ja [[16. sajand]]il pidasid Vana-Liivimaa naaberriigid [[Moskva suurvürstiriik]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik]] omavahelisi sõdu slaavlastega asustatud alade pärast (tänapäeva Venemaa ja [[Valgevene]] territooriumil) (Vt. [[Moskva-Leedu sõjad]])
Aastatel [[1500]]–[[1503]] toimunud [[Moskva-Leedu sõda (1500–1503)|Moskva-Leedu sõjas]] sõlmisid ordumeister ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst [[Aleksander (Poola kuningas)|Aleksandras]] sõjalise liiduleppe, millega nad kavatsesid asutud Moskva vastu ühiselt. 21. juunil [[1501]] astus Leedu, Vene ja Žemaitija poolel sõtta Vana-Liivimaa. 27. augustil lõid Liivimaa väed Wolter von Plettenbergi juhtimisel
1502. aasta sügisel läksid
[[1502]]. aasta jooksul proovis Liivimaa rüütlivägi edutult vallutada [[Pihkva]]t (kaks korda), [[Krasnõi Gorodok]]ki, [[Irboska]]t. [[25. märts]]il [[1503]] sõlmiti Leedu vahendusel Liivimaa ja Moskva vahel kuueks aastaks vaherahu, millega põhimõtteliselt kinnitati asjade sõjaeelset seisu. Rahu pikendati enam-vähem samadel alustel ka [[1509]]., [[1521]]., [[1531]]. ja [[1551]]. aastal.
87. rida:
[[1562]]. aastal abiellus [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Erik XIV]] vend [[Soome hertsog]] [[Johan III]], [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt I|Zygmunt I Vana]] tütre [[Katarina Jagellonica]]ga. Poola kuningas [[Zygmunt II August]] kinkis õele kaasavaraks hertsog Johanile, Liivimaal asuvad lossid: Paide (mis oli juba selle ajal rootslaste valduses), [[Helme ordulinnus|Helme]], [[Karksi ordulinnus|Karski]], [[Ruhja ordulinnus|Ruhja]], [[Trikata ordulinnus|Trikata]] ja [[Härgmäe ordulinnus]]ed.
Erikule Johani iseseisvus ei meeldinud ja ta kutsus Johani Stockholmi. Johan III, kes valitses Soomet, ei täitnud Rootsi kuninga korraldust asuda tema poolel sõtta Poolaga ning anda valdus Liivimaal asuvate losside üle Rootsi kuninga vägedele, et vältida nende sattumist [[Vana-Liivimaa|Liivimaa]]l toimunud [[Liivi sõda|Liivi sõja]] käigus
[[Pilt:Erik XIV (1533-1577) Domenicus Verwildt.jpg|pisi|left|150px|[[Rootsi kuningas]] (1560–1568) [[Erik XIV]]]]
==Eestimaa uued valitsejad==
112. rida:
====Liivimaa kuningriik ====
{{Vaata|Liivimaa kuningriik}} ''1570–1577''
Liivimaa kuningriik koosnes [[Liivimaa kuningas|Liivimaa kuninga]] [[hertsog Magnus|Magnus]]e valdustest [[Põltsamaa]] ja [[Karksi]] ümbruses. Ambitsioonikas Magnus lootis, et kui Põhja-Eesti vallutatakse, liidetakse ka need alad tema võimu alla, kuid Põhja-Eesti vallutamine ebaõnnestus, sest Magnuse formaalsel juhtimisel toimunud ligi pool aastat kestnud Tallinna piiramine (
===Põhjamaade seitsmeaastane sõda===
{{Vaata|Põhjamaade seitsmeaastane sõda}}
160. rida:
*[[1508]] – [[Vana-Liivimaa|Liivimaa]] talupoegadelt võeti relvakandmise õigus
*[[1509]] – sõlmiti 14-aastane vaherahu Moskva suurvürstiriigiga, mida pikendati aastatel [[1521]], [[1531]] ja [[1551]].
*[[1521]] – [[
*[[1522]] – [[Maapäev (keskaeg)|Maapäeval]] püüdsid piiskopid [[Martin Luther|Luther]]i õpetust [[ketser]]likuks kuulutada, ent linnad ja vasallid olid sellele vastu.
[[File:Atlas Cosmographicae (Mercator) 100.jpg|thumb|300px|Eesti alad, Euroopa kaardil 1596. aastal. [[Gerardus Mercator]]i atlasest ''Atlas sive Cosmographicae Meditationes de Fabrica Mundi et Fabricati Fugura'']]
*[[1523]] – [[
*[[1524]] – Tallinnas toimus [[Püha Katariina klooster|dominiiklaste kloostris]], [[Pühavaimu kirik|Pühavaimu]] ja [[Oleviste kirik]]utesse ning lõhkus [[pildirüüste|pühapilte, altareid ja muud kirikuinventarikirikus]], Tartusse jõudis radikaalne jutlustaja [[Melchior Hoffmann]].
*[[1525]] – Tartus toimus [[pildirüüste]]. Trükiti esimene eestikeelne raamat, [[katekismus]], mis pole aga säilinud. [[Saksa ordu]] [[Preisimaa]]l sekulariseeriti, kuid Liivi orduharu jäi alles.
*[[1526]] –
*[[1530]] – [[Tallinna raekoda|Tallinna raekoja]] tuulelipuks pandi [[Vana Toomas]].
*[[1533]] – esimene teade [[mustlased|mustlastest]] Eestis.
178. rida:
*[[1558]]–[[1561]] – [[Vene-Liivimaa sõda]].
**[[1558]] –
**1558, [[11. mai]] –
**1558 suvi – uus
**[[1559]] – aasta alguses toimusid
*1559 – [[Taani kuningas]] [[Frederik II]] ostis [[Saare-Lääne piiskop]]ilt [[Lääne-Eesti]] ja saared ([[Saaremaa]] ja [[Hiiumaa]]).
*[[1560]] –
*[[1561]] – Vana-Liivimaa jagati lõplikult Rootsi, Taani, Poola ja Vene vahel.
**[[4. juuni]] Harjumaa ja Virumaa vasallid andsid end Rootsi kaitse alla
**[[6. juuni]] Tallinn andis end Rootsi kaitse alla
**[[28. november]] [[Vilniuse pakt]] (pacta subiectionis) – Liivi ordu ja Riia piiskop andsid end Poola kuninga kaitse alla
*[[1562]], [[3. märts]] –
*1563 – [[Kuressaare]] sai [[Hertsog Magnus]]elt linnaõigused
*[[1563]] – suri Riia peapiiskop [[Wilhelm von Hohenzollern]], [[1566]]. aastal likvideeriti lõplikult ka [[Riia peapiiskopkond]].
195. rida:
*[[1582]] – sõlmiti [[Rzeczpospolita]] ja [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] vahel [[Jam-Zapolski vaherahu]]. Vaherahu sõlmiti kümneks aastaks ja sellega sai Moskva suurvürstiriik tagasi [[Velikije Luki]] ning teised Rzeczpospolita valduses olnud alad, kuid pidi Rzeczpospolitale loovutama [[Liivimaa]], [[Połack]]i ja [[Veliž]]i.
**[[1583]] – [[Pljussa vaherahu]], Moskva tsaaririigi ja Rootsi vahel. [[Poola aeg|Poola aja]] algus Eestis
*1584 – Rootsi valdused Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa
*[[1584]] – [[Valga]] sai [[Poola aeg|Poola võimu]] all [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonnas]] [[Võnnu vojevoodkond|Võnnu vojevoodkonnas]], [[linnaõigused]]
**[[1585]] – Pljussa vaherahu
* [[1589]] – kehtestatud [[Ordinatio Livoniae]] I määras pooled staarostiametitest poolakatele, pooled leedukatele. 1598. aastal vastu võetud Ordinatio Livoniae II määras kolmandiku staarostikohtadest kohalikule aadlile.
*[[1590]]–1595 – [[Vene-Rootsi sõda (1590–1595)|Vene-Rootsi sõja jätk]]
| |||
