Erinevus lehekülje "16. sajand Eestis" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
(Kasutaja CommonsDelinker asendas pildi Martin_Luther_by_Lucas_Cranach_der_Ältere.jpeg pildiga [[Pilt:Lucas_Cranach_(I)_workshop_-_Martin_Luther_(Uffizi).jpg|Lucas_C)
P
[[15. sajand|15.]] ja [[16. sajand]]il pidasid Vana-Liivimaa naaberriigid [[Moskva suurvürstiriik]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik]] omavahelisi sõdu slaavlastega asustatud alade pärast (tänapäeva Venemaa ja [[Valgevene]] territooriumil) (Vt. [[Moskva-Leedu sõjad]])
 
Aastatel [[1500]]–[[1503]] toimunud [[Moskva-Leedu sõda (1500–1503)|Moskva-Leedu sõjas]] sõlmisid ordumeister ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst [[Aleksander (Poola kuningas)|Aleksandras]] sõjalise liiduleppe, millega nad kavatsesid asutud Moskva vastu ühiselt. 21. juunil [[1501]] astus Leedu, Vene ja Žemaitija poolel sõtta Vana-Liivimaa. 27. augustil lõid Liivimaa väed Wolter von Plettenbergi juhtimisel veneVene vägesid [[Seritsa lahing]]us ja 8. septembril võtsid [[Ostrov]]i. Siiski pidid nad alanud epideemia tõttu taganema.
 
1502. aasta sügisel läksid veneVene väed pealetungile nii Liivimaal kui ka Leedus, saavutades rea võite. Vürst [[Daniil Štšenja]] rüüstas Liivimaa kirdeosa ja märkimisväärset osa Eestist, veneVene väed võitsid orduvägesid [[Helme linnus]]e juures. [[Suurhord]]i vägede rünnak sundis [[Ivan III]] paiskama sinna veneVene vägesid põhjast. Vene vägede ja [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] liitlasvägede ühendatud jõududega löödi rünnak tagasi.
 
[[1502]]. aasta jooksul proovis Liivimaa rüütlivägi edutult vallutada [[Pihkva]]t (kaks korda), [[Krasnõi Gorodok]]ki, [[Irboska]]t. [[25. märts]]il [[1503]] sõlmiti Leedu vahendusel Liivimaa ja Moskva vahel kuueks aastaks vaherahu, millega põhimõtteliselt kinnitati asjade sõjaeelset seisu. Rahu pikendati enam-vähem samadel alustel ka [[1509]]., [[1521]]., [[1531]]. ja [[1551]]. aastal.
[[1562]]. aastal abiellus [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Erik XIV]] vend [[Soome hertsog]] [[Johan III]], [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt I|Zygmunt I Vana]] tütre [[Katarina Jagellonica]]ga. Poola kuningas [[Zygmunt II August]] kinkis õele kaasavaraks hertsog Johanile, Liivimaal asuvad lossid: Paide (mis oli juba selle ajal rootslaste valduses), [[Helme ordulinnus|Helme]], [[Karksi ordulinnus|Karski]], [[Ruhja ordulinnus|Ruhja]], [[Trikata ordulinnus|Trikata]] ja [[Härgmäe ordulinnus]]ed.
 
Erikule Johani iseseisvus ei meeldinud ja ta kutsus Johani Stockholmi. Johan III, kes valitses Soomet, ei täitnud Rootsi kuninga korraldust asuda tema poolel sõtta Poolaga ning anda valdus Liivimaal asuvate losside üle Rootsi kuninga vägedele, et vältida nende sattumist [[Vana-Liivimaa|Liivimaa]]l toimunud [[Liivi sõda|Liivi sõja]] käigus veneVene vägede kätte. Johan keeldus, käskis Erik XIV saadikud vangistada ja nõudis Soome aadlikelt usaldusvannet talle isiklikult, pärast Rootsi vägede poolset Abo piiramist, Johan III koos oma naisega [[Katarzyna Jagiellonka]]ga vahistati ja toimetati [[Stockholm]]i. 1563. aastal andis kuningas Erik XIV korralduse hõivata Johani linnused Eestimaal ning Rootsi väed hõivasid [[Karksi ordulinnus]]e.
[[Pilt:Erik XIV (1533-1577) Domenicus Verwildt.jpg|pisi|left|150px|[[Rootsi kuningas]] (1560–1568) [[Erik XIV]]]]
==Eestimaa uued valitsejad==
====Liivimaa kuningriik ====
{{Vaata|Liivimaa kuningriik}} ''1570–1577''
Liivimaa kuningriik koosnes [[Liivimaa kuningas|Liivimaa kuninga]] [[hertsog Magnus|Magnus]]e valdustest [[Põltsamaa]] ja [[Karksi]] ümbruses. Ambitsioonikas Magnus lootis, et kui Põhja-Eesti vallutatakse, liidetakse ka need alad tema võimu alla, kuid Põhja-Eesti vallutamine ebaõnnestus, sest Magnuse formaalsel juhtimisel toimunud ligi pool aastat kestnud Tallinna piiramine (1570-15711570–1571) lõppes edutult. Tema valdused [[Saaremaa]]l ja [[Kuramaa]]l (endine [[Kuramaa piiskopkond]]) kuningriigi valduste hulka ei loetud. Kuningriigi keskuseks oli Põltsamaa. Kuningriigi territoorium piirnes põhjasuunalpõhjas Rootsi kroonile allunud territooriumitega, kagusuunaskagus aga 1561. aastaks Vene tsaaririigi vägede poolt vallutatud Tartu linn [[Tartu piiramine (1558)|(1558)]], [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] ja osa Liivi ordu territoorium, kus suuremal osal
===Põhjamaade seitsmeaastane sõda===
{{Vaata|Põhjamaade seitsmeaastane sõda}}
*[[1508]] – [[Vana-Liivimaa|Liivimaa]] talupoegadelt võeti relvakandmise õigus
*[[1509]] – sõlmiti 14-aastane vaherahu Moskva suurvürstiriigiga, mida pikendati aastatel [[1521]], [[1531]] ja [[1551]].
*[[1521]] – [[Reformatsioonreformatsioon]] jõudis Liivimaale.
*[[1522]] – [[Maapäev (keskaeg)|Maapäeval]] püüdsid piiskopid [[Martin Luther|Luther]]i õpetust [[ketser]]likuks kuulutada, ent linnad ja vasallid olid sellele vastu.
[[File:Atlas Cosmographicae (Mercator) 100.jpg|thumb|300px|Eesti alad, Euroopa kaardil 1596. aastal. [[Gerardus Mercator]]i atlasest ''Atlas sive Cosmographicae Meditationes de Fabrica Mundi et Fabricati Fugura'']]
*[[1523]] – [[Reformatsioonreformatsioon]] jõudis Tallinna ja Tartusse.
*[[1524]] – Tallinnas toimus [[Püha Katariina klooster|dominiiklaste kloostris]], [[Pühavaimu kirik|Pühavaimu]] ja [[Oleviste kirik]]utesse ning lõhkus [[pildirüüste|pühapilte, altareid ja muud kirikuinventarikirikus]], Tartusse jõudis radikaalne jutlustaja [[Melchior Hoffmann]].
*[[1525]] – Tartus toimus [[pildirüüste]]. Trükiti esimene eestikeelne raamat, [[katekismus]], mis pole aga säilinud. [[Saksa ordu]] [[Preisimaa]]l sekulariseeriti, kuid Liivi orduharu jäi alles.
*[[1526]] – Ordumeisterordumeister Plettenberg sai [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] [[vasall]]iks.
*[[1530]] – [[Tallinna raekoda|Tallinna raekoja]] tuulelipuks pandi [[Vana Toomas]].
*[[1533]] – esimene teade [[mustlased|mustlastest]] Eestis.
 
*[[1558]]–[[1561]] – [[Vene-Liivimaa sõda]].
**[[1558]] – Jaanuarijaanuari lõpul tungis Moskva tsaari sõjavägi tatarlase [[Šig-Alei]] juhtimisel Tartu piiskopkonda. Rüüsteretked toimusid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungisid sisse ka venelaste abiväed Viļaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Venelased jõudsid ka Järvamaale, laastati kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada said Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa ja Jõhvi külad. Seejärel korraldasid liivimaalased vasturetki Narva jõe idakaldale ja Pihkvamaale.
**1558, [[11. mai]] – veneVene väed vallutasid pärast tulekahju puhkemist [[Narva lahing (1558)|Narva]].
**1558 suvi – uus veneVene vägede pealetung suure väega. 30. juunil vallutati [[Vastseliina piiskopilinnus]], [[18. juuli]]l [[Tartu piiramine (1558)|Tartu]]. [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] territoorium langes Moskva tsaari võimu alla.
**[[1559]] – aasta alguses toimusid veneVene vägede rüüsteretked [[Aluliina]] ja [[Viļaka]] aladele. Suvel sõlmiti kuuekuuline vaherahu. Ordu püüdis veel enne vaherahu lõppu Tartut ja teisi valduseidvaldusi tagasi vallutada, kuid edutult.
*1559 – [[Taani kuningas]] [[Frederik II]] ostis [[Saare-Lääne piiskop]]ilt [[Lääne-Eesti]] ja saared ([[Saaremaa]] ja [[Hiiumaa]]).
*[[1560]] – veneVene väed rüüstasid Põltsamaa, [[Ruhja]], Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrust. Sama aasta mais sooritasid suure vene sõjaväega vallutusretke [[Viljandi]] vastu. [[2. august]]il sai ordu [[Härgmäe lahing]]us lüüa. [[Viljandi piiramine (1560)|Viljandi langes]] [[20. august]]il, [[Paide piiramine (1560)|Paide]]t aga ei suudetud vallutada.
*[[1561]] – Vana-Liivimaa jagati lõplikult Rootsi, Taani, Poola ja Vene vahel.
**[[4. juuni]] Harjumaa ja Virumaa vasallid andsid end Rootsi kaitse alla
**[[6. juuni]] Tallinn andis end Rootsi kaitse alla
**[[28. november]] [[Vilniuse pakt]] (pacta subiectionis) – Liivi ordu ja Riia piiskop andsid end Poola kuninga kaitse alla
*[[1562]], [[3. märts]] – Lõppeslõppes [[Vana-Liivimaa]] eksistents. [[Gotthard Kettler]] loobus ametlikult ordumeistri tiitlist, saades [[Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik|Kuramaa ja Zemgale hertsogina]] Poola kuninga vasalliks.
*1563 – [[Kuressaare]] sai [[Hertsog Magnus]]elt linnaõigused
*[[1563]] – suri Riia peapiiskop [[Wilhelm von Hohenzollern]], [[1566]]. aastal likvideeriti lõplikult ka [[Riia peapiiskopkond]].
*[[1582]] – sõlmiti [[Rzeczpospolita]] ja [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] vahel [[Jam-Zapolski vaherahu]]. Vaherahu sõlmiti kümneks aastaks ja sellega sai Moskva suurvürstiriik tagasi [[Velikije Luki]] ning teised Rzeczpospolita valduses olnud alad, kuid pidi Rzeczpospolitale loovutama [[Liivimaa]], [[Połack]]i ja [[Veliž]]i.
**[[1583]] – [[Pljussa vaherahu]], Moskva tsaaririigi ja Rootsi vahel. [[Poola aeg|Poola aja]] algus Eestis
*1584 – Rootsi valdused Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa ühendatakseühendati provintsiks, mille nimeks saabsai [[Eestimaa hertsogkond]].
*[[1584]] – [[Valga]] sai [[Poola aeg|Poola võimu]] all [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonnas]] [[Võnnu vojevoodkond|Võnnu vojevoodkonnas]], [[linnaõigused]]
**[[1585]] – Pljussa vaherahu pikendaminepikendati 1590. aastani
* [[1589]] – kehtestatud [[Ordinatio Livoniae]] I määras pooled staarostiametitest poolakatele, pooled leedukatele. 1598. aastal vastu võetud Ordinatio Livoniae II määras kolmandiku staarostikohtadest kohalikule aadlile.
*[[1590]]–1595 – [[Vene-Rootsi sõda (1590–1595)|Vene-Rootsi sõja jätk]]
100 774

muudatust