Rahva Harta: erinevus redaktsioonide vahel

Londonis loodi mitmeid tööliste ühinguid ja otsustati pöörduda oma nõudmistega parlamendi poole. Need nõudmised olid kokku võetud "Rahva Hartas" (inglise keeles "Peoples Charter"). Selle järgi sai ka liikumine endale nime - [[tšartism]]. Hartale koguti üle miljoni allkirja, kuid parlament lükkas selle ikkagi tagasi. See omakorda süvendas veelgi pingeid. Tšatristid kasutasid esialgu oma eesmärkide saavutamiseks demonstratsioone ja massimiitinguid, kuid osa nende juhtidest pooldasid ka vägivaldseid meetodeid. Mitmel pool puhkeidki ülestõusud. Massiliikumine jätkus ja vaibus alles [[1840]]. aastate lõpul. Tšartistide tegevuse tõttu viis valitsus läbi mitmed ümberkorraldused. [[1847]]. aastal sätestati 10-tunnine tööpäev.