Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
[[Pilt:Hermann Weyl ETH-Bib Portr 00890.jpg|thumb|Hermann Weyl]]
 
'''Hermann Klaus Hugo Weyl''' (* [[9. november]] [[1885]] [[Elmshorn]]; [[8. detsember]] [[1955]] [[Zürich]]) oli saksa [[matemaatik]], laia huviringiga [[arvuteooria]]st kuni teoreetilise [[füüsika]] ja [[filosoofia]]ni välja, üks viimaseid matemaatika universaliste.
 
 
Weyl sündis kõrge pangaametniku peres. Aastal [[1904]] astus ta [[Göttingeni ülikool]]i, kus temast sai [[David Hilbert]]i õpilane. Aastal [[1908]]. aastal lõpetas õpingud, kaitses väitekirja ja jäi viieks aastaks ülikooli õppejõuks. Aastatel [[1913]] kuni [[1930]] oli Zürichi Kõrgema Tehnikakooli (ETH Zürich) professor, kus ta kohtus [[Albert Einstein]]iga. Weylist, kes oli tõsiselt huvitatud füüsikalistest probleemidest, sai üks esimesi Einsteini [[üldrelatiivsusteooria]] toetajaid. Ta luges kursust sellel teemal ja mõtiskles selle edasise arendamise võimaluste üle. Need mõtted pani ta kirja oma [[1918]] aastal laineid löönud raamatus „Ruum, aeg ja mateeria“<ref> H. Weyl. 1918. ''Raum, Zeit, Materie – Vorlesungen über Allgemeine Relativitätstheorie'', 8. Auflage, Springer 1993 (zuerst 1918, 5. Auflage 1922) </ref>.
 
Aastatel [[1913]]-[[1923]] avaldas Weyl viis raamatut ja 40 artiklit mitmesugustel aktuaalsetel matemaatika ja füüsika teemadel, sealhulgas [[topoloogia]], [[arvuteooria]], [[matemaatiline loogika|matemaatilise loogika]], [[diferentsiaalvõrrand]]ite, [[diferentsiaalgeomeetria]] alal, samuti [[elektromagnetlained|elektromagnetlainete]] levimise, [[üldrelatiivsusteooria]], [[statistiline füüsika | statistilise füüsika]], [[matemaatika filosoofia]] ja [[teadusfilosoofia]] teemal. Weyl osales paljudes aruteludes [[kvantmehaanika]] aluste arengu küsimustes kus see on kajastatud tema teoses „Rühmateooria ja kvantmehhaanika“, milles esitatud sümmeetriailmingud olid vahetult seotud kvantvälja teooria ja [[aatomifüüsika]]ga <ref> H. Weyl. 1928. ''Gruppentheorie und Quantenmechanik'', Wissenschaftliche Buchgesellschaft 1977 (Nachdruck der 2. Auflage 1931, zuerst Leipzig, Hirzel 1928) </ref>.
 
[[1930]]. aastal pensionile mineva David Hilberti soovitusel naasis Weyl Göttingeni oma õpetaja õigusjärglasena. Aastal [[1933]], pärast [[natsism | natside]] võimuletulekut, emigreerus Weyl, kelle abikaasa oli juut, [[USA]]sse ja asus tööle [[Princeton (New Jersey) | Princetoni]] instituudis. Aastal [[1951]] läks ta pensionile ja naasis Zürichisse.
82 045

muudatust