Richard Gustav Borgelin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
16. rida:
| Autasud = [[Püha Vladimiri orden]]i IV klass<br>[[Püha Anna orden]]i II klass<br>[[Vabadusrist]] I/2<br> [[Vabadusrist]] II/3
}}
'''Richard Gustav Borgelin''' [[VR I/2]], [[VR II/3]] ([[10. veebruar]] [[1887]] [[Herning]] – [[8. detsember]] [[1966]] [[KopenhagenKopenhaagen]], [[Taani]]) oli [[Taani]] ja [[Eesti]] sõjaväelane.
 
== Haridus ==
22. rida:
 
== Sõjaväeteenistus ==
PealePärast ohvitseridekooli lõpetamist asus teenima Taani sõjaväkkesõjaväes, kus sai 1912. aastal nooremleitnantiks ja 1916. aastal leitnantiks.<ref name="oun"/>
 
=== Borgelini kompanii ===
Märtsist [[1919]] kuni sama aasta augusti lõpuni oli ta 200-mehelise [[Taani vabatahtlike kompanii]] ülem. Borgelini kompanii osales [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] Lõunarindel liikudes [[Rõuge]] alt [[Jēkabpils]]ini ning seejärel Pihkva-rindel.<ref name="oun"/>
 
Eestisse saabudes oli Borgelin kapteni auastmes ja ülendati 1. septembril 1919 teenete eest Vabadussõjas alampolkovnikuks (pealepärast auastmereformi kolonelleitnant).<ref name="oun"/>
 
=== Teenistus pealepärast vabatahtlike kompaniid ===
Borgelin pöördus Eestisse tagasi septembris [[1919]]. aastal [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]] [[Aleksander III]] lese [[Maria Fjodorovna (1847–1928)|Marija Fjodorovna]] ehk Taani printsessprintsessi Dagmari ülesandel. Marija Fjodorovna oli huvitatud Venemaa käekäigust ningja Vene valgekaardi väejuhtide tegevusest.
 
Oma järgmise visiidi tarbeks sai Borgelin ülesande Marija Fjodorovna volinikuna kontrollida [[Loodearmee]] juhataja [[Nikolai Judenitš]]i tegevust.
36. rida:
Seekordsel külastusel kohtus Borgelin kindral [[Johan Laidoner]]iga ning asus viimase ettepanekul Eesti sõjaväe teenistusse. Ta asus teenistusse [[Tallinna Tagavararügement|Tallinna Tagavararügemen]]dis ning seejärel oli Allohvitseride kooli instruktor ja kooli ülema abi. Oma teenistuse lõpetamisel Eesti sõjaväes oli ta Kindralstaabi [[käsundusohvitser]].<ref name="oun"/>
 
Borgelin läks erru 1921. aasta mais ja jäi Eestisse Maidlasse talu pidama. Ta sai märtsis 1923 [[Eesti kodakondsus]]e ning pidas seejärel kuni [[1934]]. aastani [[Vabadussõja autasutalu]]na saadud [[Maidla mõis (Juuru)|Maidla mõis]]a [[Harjumaa]]l ja kolis 1937. aastal TallinnasseTallinna.<ref name="oun"/>
 
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] puhkemisel asus Borgelin tagasi [[Taani]].<ref name="oun"/>