Aktiinifilamendid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P mehanism > mehhanism |
PResümee puudub |
||
7. rida:
[[Pilt:Actin filament atomic model.png|pisi|F-aktiin]]
==Aktiin==
Aktiin on globulaarne valk molekulmassiga 41,8 kDa, mida on [[eukarüootne rakk|eukarüootsetes rakkudes]] kõige rohkem, tema hulk rakus
Aktiin esineb rakkudes kahes vormis: G-aktiin ehk globulaarne aktiin, mis polümeriseerumisel annab F-aktiini ehk filamentaarse aktiini. Tavaliselt on kuni 50% raku aktiinist G-vormis. Üleminek G-vormist F-i ja vastupidi (see tähendab aktiinifilamentide moodustumine ja nende depolümeriseerumine) toimub siis, kui seda on vaja, tänu millele on see rangelt kontrollitud. F-aktiini moodustumine algab rakus pärast vastavat signaali ja see
==Struktuurne polaarsus==
Filamendi kasv toimub eelistatult ühest otsast, mida nimetatakse (+) otsaks. See on
==Aktiiniga seotud valgud==
Aktiinifilamendid moodustavad rakus väga erinevaid struktuure. Nad võivad moodustada suhteliselt jäiku ja püsivaid väljasopistusi rakkudest või ka ajutisi dünaamilisi struktuure. Kõikidel juhtudel on aktiinifilamentide põhimõtteline ehitus sama. Erinevused on aga tingitud valkudest, millega aktiinifilamendid on seotud.
Enamikul loomsetel rakkudel on aktiinifilamente kõige rohkem [[plasmamembraan]]i vahetus läheduses, selle all, moodustades seal tiheda võrgustiku. Seda piirkonda tsütoplasmast nimetatakse [[raku korteks]]iks (''cell cortex'')
Kortikaalsed aktiinifilamendid võivad omakorda olla organiseeritud väga erineval moel. Nad võivad olla:
*paralleelsete kimpudena, mis moodustavad raku [[mikrohatud|mikrohattusid]] ja [[filopood]]e. Seal on aktiinifilamendid orienteeritud sama polaarsusega ja paiknevad tihedalt üksteise lähedal, (10–20 nm) kimpudena. Aktiinifilamente seovad kimpudeks valgud [[fimbriin]], [[villiin]] ja [[a-aktiniin]].
22. rida:
===Mikrohatud===
Hulkraksete organismide rakkude sõrmekujulised väljakasvud. Moodustise teljeks on membraaniga valkude vahendusel ([[müosiin]] I) seotud 20–30
===Aktiini rõngas===
48. rida:
**[[tümosiin &beta4]] seostub ATP G-aktiiniga ja takistab polümeriseerumist
*Aktiinifilamente lagundavad valgud ([[kofiliin]], [[gelsoliin]]):
**
*Aktiinifilamentide pikkust stabiliseerivad valgud ([[CapZ]], [[tropomoduliin]]):
**[[CapZ]] seostub (+) otsaga, [[tropomoduliin]] (–) otsaga. Need on olulised valgud, kui on
===Aktiini polümeriseerumise 3 etappi===
|