Aktiinifilamendid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P mehanism > mehhanism
PResümee puudub
7. rida:
[[Pilt:Actin filament atomic model.png|pisi|F-aktiin]]
==Aktiin==
Aktiin on globulaarne valk molekulmassiga 41,8 kDa, mida on [[eukarüootne rakk|eukarüootsetes rakkudes]] kõige rohkem, tema hulk rakus vôibvõib olla kuni 5% kogu valgu hulgast. Aktiini primaarjärjestus erineb väga vähe [[fülogenees|fülogeneetiliselt]] kaugetel liikidel (konservatiivne valk), ''[[in vitro]]'' katsetes on eri liikidelt eraldatud aktiin üksteisega funktsionaalselt asendatav.
Aktiin esineb rakkudes kahes vormis: G-aktiin ehk globulaarne aktiin, mis polümeriseerumisel annab F-aktiini ehk filamentaarse aktiini. Tavaliselt on kuni 50% raku aktiinist G-vormis. Üleminek G-vormist F-i ja vastupidi (see tähendab aktiinifilamentide moodustumine ja nende depolümeriseerumine) toimub siis, kui seda on vaja, tänu millele on see rangelt kontrollitud. F-aktiini moodustumine algab rakus pärast vastavat signaali ja see vôibvõib toimuda väga kiiresti, minutite jooksul. Signaaliks vôibvõib olla mingi [[induktoraine]], mis pôhjustabpõhjustab raku [[diferentseerumine|diferentseerumist]], [[kemotaktiline]] signaal, kokkupuude [[substraat|substraadiga]] jne.
 
==Struktuurne polaarsus==
Filamendi kasv toimub eelistatult ühest otsast, mida nimetatakse (+) otsaks. See on vôimalikvõimalik seetôttuseetõttu, et monomeeri konformatsioon muutub pärast lülitumist F-aktiini koosseisu, võimaldades järgmise monomeeri lülitumist soodustatult. Monomeeri lülitumine (-)otsa toimub tunduvalt väiksema tõenäosusega. See annab rakule vôimalusevõimaluse määrata filamendi kasvu suunda, eeldades, et (+)ots on rakus orienteeritud vajalikus suunas.
 
==Aktiiniga seotud valgud==
Aktiinifilamendid moodustavad rakus väga erinevaid struktuure. Nad võivad moodustada suhteliselt jäiku ja püsivaid väljasopistusi rakkudest või ka ajutisi dünaamilisi struktuure. Kõikidel juhtudel on aktiinifilamentide põhimõtteline ehitus sama. Erinevused on aga tingitud valkudest, millega aktiinifilamendid on seotud.
Enamikul loomsetel rakkudel on aktiinifilamente kõige rohkem [[plasmamembraan]]i vahetus läheduses, selle all, moodustades seal tiheda võrgustiku. Seda piirkonda tsütoplasmast nimetatakse [[raku korteks]]iks (''cell cortex'') vôivõi ka [[kortikaalne tsütoplasma|kortikaalseks tsütoplasmaks]]. See annab rakupinnale teatud mehaanilised omadused, millega on võimalik säilitada vôivõi muuta kuju. Kortikaalse tsütoplasma paksus varieerub eri rakutüüpidel. [[Erütrotsüüt]]ides on kortikaalsed aktiinifilamendid seotud rakumembraanile valkude [[spektriin]] ja [[anküriin]] vahendusel. NeileNendega sarnaseid valke leidub enamikusenamiku selgroogsete loomade rakkude kortikaalses tsütoplasmas.
Kortikaalsed aktiinifilamendid võivad omakorda olla organiseeritud väga erineval moel. Nad võivad olla:
*paralleelsete kimpudena, mis moodustavad raku [[mikrohatud|mikrohattusid]] ja [[filopood]]e. Seal on aktiinifilamendid orienteeritud sama polaarsusega ja paiknevad tihedalt üksteise lähedal, (10–20 nm) kimpudena. Aktiinifilamente seovad kimpudeks valgud [[fimbriin]], [[villiin]] ja [[a-aktiniin]].
22. rida:
 
===Mikrohatud===
Hulkraksete organismide rakkude sõrmekujulised väljakasvud. Moodustise teljeks on membraaniga valkude vahendusel ([[müosiin]] I) seotud 20–30-st aktiinifilamentidist koosnev kimp. Aktiinifilamente seovad omavahel samuti valgud (fimbriin ja villiin). Filamendid on orienteeritud (+) otsaga hatu tipu suunas. Mikrohatud moodustuvad vedela keskkonnaga piirnevatel rakkudel ja katavad näiteks soole [[epiteelrakk|epiteelirakke]]. Pikkus 0,5–10 µm, diameeter 100 nm. Igal rakul võib esineda tuhandeid hattusid. Funktsiooniks on toitainete transport. Väljakasvud suurendavad oluliselt soole pinda.
 
===Aktiini rõngas===
48. rida:
**[[tümosiin &beta4]] seostub ATP G-aktiiniga ja takistab polümeriseerumist
*Aktiinifilamente lagundavad valgud ([[kofiliin]], [[gelsoliin]]):
**Lagundavadlagundavad filamendid lühemateks juppideks, sageli seostuvad (+) otsaga, takistades täiendavat polümeriseerumist ja soodustades lagunemist (–) otsast. Olulised tsütoskeleti kiirete ümberkorralduste ajal.
*Aktiinifilamentide pikkust stabiliseerivad valgud ([[CapZ]], [[tropomoduliin]]):
**[[CapZ]] seostub (+) otsaga, [[tropomoduliin]] (–) otsaga. Need on olulised valgud, kui on vajalikvaja säilitada kindla pikkusega filamendidfilamente, näiteks erütrotsüütide membraanides.
 
===Aktiini polümeriseerumise 3 etappi===