Brandenburgi mark: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
22. rida:
== Ajalugu ==
===Varasem ajalugu===
[[8. sajand]]il asusid piirkonda elama [[vendid]]. [[10. sajand]]i algul rajati [[katoliku kirik|katoliku]] [[Brandenburgi piiskopkond|Brandenburgi]] ja [[Havelbergi piiskopkond|Havelbergi piiskopkonnad]], mis olid [[Mainzi peapiiskopkond|Mainzi peapiiskopkonna]] [[sufragaan]]id. [[Saksa kuningas]] (919–936) ja Saksimaa hertsog [[Heinrich I (Saksa kuningas)|Heinrich I]] vallutas Brandenburgi alad aastail [[928]]–[[929]] ning sundis sealsed hõimud [[andam]]it maksma. Brandenburgi alad kuulusid [[Saksi Idamark]]i, mida valitses markkrahv [[Gero]]. Gero surma järel [[965]]. aastal jagunes mark mitmeks väiksemaks osaks, [[Saksi Idamark|Saksi Idamargi]] põhjapoolsetest aladest kujunes [[Idamark]] (Ostmark). [[983]]. aastal asusid omavahel liitunud
===Brandenburgi margi asutamine ja Askania dünastia===
[[Pilt:Markgrafen von Brandenburg-Scheibler22ps.jpg|thumb|Brandenburgi markkrahvkonna vapp [[15. sajand]]il ilmunud teoses "[[Scheiblersches Wappenbuch]]".]]
[[1127]]. aastal sai [[hevellid|hevellide]] valitsejaks [[vürst]] [[Pribislav]]. Temaga oli heades suhetes [[Askania dünastia]]st pärit mõjuvõimas [[Albrecht Karu]]. Albrechtile kuulusid ulatuslikud valdused Põhja-
Esialgu hõlmas markkrahvkond vaid Havellandi ja [[Zauche]] piirkonna. Järgnenud 150 aasta jooksul liitsid Askania dünastiast valitsejad Brandenburgi margiga ka [[Uckermarck]]i, [[Teltow]]' ja [[Barnim]]i piirkonna, samuti [[Neumark]]i.
|