Erinevus lehekülje "Lothar III (Saksa-Rooma keiser)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
[[Pilt:Siegel Lothar III.jpg|thumb|Lothar III pitsat]]
 
'''Lothar III von Supplinburg''' (ka '''Lothar von Süpplingenburg'''; juuni [[1075]] – [[4. detsember]] [[1137]]) oli [[Saksa kuningas]] alates 1125, [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] alates [[1133]] kuni surmani, 1137. Ta oli ka [[Saksimaa hertsogkond|Saksimaa]] [[Saksimaa hertsog|hertsog]] alates [[1106]].
[[Pilt:Central Europe, 919-1125.jpg|thumb|300px|right|[[Kesk-Euroopa]] kaart aastatel 919 - 1125, [[William Robert Shepherd]]i järgi. ]]
 
==Elu==
Lothar sai Saksa kuningaks seetõttu, et talle eelnenud FrankiFrangi ehk [[Saali dünastia]] viimane esindaja [[Saksa-Rooma keiser]] [[Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich V]] suri (1125) ilma pärijateta ning loogilisim pretendent troonile, [[Švaabimaa hertsog]] (1105–1147) [[Friedrich II (Švaabimaa hertsog)|Friedrich von Hohenstaufen]], oli paavsti ja tema toetajate, eriti [[Mainzi peapiiskop]]i vaenlane. Nii valiti kuningaks üpris neutraalne, aga mõjukas Lothar, kes oli Saksimaa hertsog Lothar. Ta oli juba üpris vana ning ilma pärijateta, mistõttu paavst lootis, et temaga saab kergesti manipuleerida, eestkätt troonijärglase määramise koha pealt. Friedrich von Staufi vend Konrad aga protesteeris avalikult Lothari valimise vastu ning alustas tema vastu sõda. Lõppkokkuvõttes lõppes see siiski Lothari võiduga ning ta krooniti Roomas pidulikult keisriks. Seejärel läks ta sõtta Sitsiiliat ja Lõuna-Itaaliat valitenud normannide vastu, kuid pidi paavsti nõudel vasallivande nõudmisest normannide juhi suhtes loobuma. See tekitas saksa vägedes arusaamatut ja viha. Lothari viimastel valitsusaastatel muutus üha ägedamaks vaen Saksa-Rooma riigi kahe võimsaima dünastia, Welfide ja Hohenstaufenite ehk Staufide vahel. 1137, kui Lothar suri, valiti kuningaks Staufist Konrad ning algas tõeline kodusõda.
 
Friedrich von Staufi vend ja [[Švaabimaa hertsog]]i [[Friedrich I (Švaabimaa)|Friedrich I]] ja [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] (1056–1106) [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich IV]] tütre Agnese poeg [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad]] aga protesteeris avalikult Lothari valimise vastu ning alustas tema vastu sõda. Lõppkokkuvõttes lõppes see siiski Lothari võiduga ning ta krooniti 1133. aastal Roomas pidulikult [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keisriks]].
 
Seejärel läks ta sõtta [[Sitsiilia kuningriik]]i ja [[Lõuna-Itaalia]]t [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|valitsenud normannid]]e vastu. Aastal 1136 veenis Anacletuse rivaal paavst [[Innocentius II]] Saksa-Rooma keisrit Lothar III-t ründama Sitsiilia kuningriiki [[Bütsantsi keisrite loend|Bütsantsi keisri]] [[Johannes II Komnenos]]e abiga. Kaks peaarmeed, ühte juhtis Lothar, teist [[Baieri hertsogkond|Baieri hertsog]] [[Heinrich Uhke]], tungis Sitsiiliasse. [[Tronto]] jõe ääres alistus [[Guglielmo di Loritello]] Lotharile ja avas talle Termoli väravad. Talle järgnes Molise krahv Hugh II. Kaks armeed ühinesid [[Bari]]s, kust nad aastal 1137 jätkasid sõjakäiku. [[Roger II]] pakkus Apuuliat keisrile [[lään]]iks, millest Lothar keeldus pärast Innocentiuse survet. Samal ajal Lothari armee mässas. See tekitas saksa vägedes arusaamatut ja viha.
 
Siis andis Lothar, kes lootis Sitsiilia täielikku vallutamist, [[Capua]] ja Apuulia Sitsiilia kuningriigist Rogeri vaenlastele. Innocentius protestis, väites, et [[Apuulia]] Kagu-Itaalias kuulub paavsti huviorbiiti. Lothar liikus põhja, kuid suri Alpide ületamisel 4. detsembril 1137. Sitsiilia kuningriik liideti keisrite võimu alla alles Saksa-Rooma keisri (1190–1197) [[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VI]] sissetungi oma naise [[Costanza (Sitsiilia)|Costanza]] nimel, kes oli Roger II tütar. 1194. aastal Costanza ja Heinrich VI võitsid lõpuks ja kuningriik läks aastal 1194 [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenitele]].
 
Lothari viimastel valitsusaastatel muutus üha ägedamaks vaen Saksa-Rooma riigi kahe võimsaima dünastia, [[Welfid]]e ja [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]] ehk Staufide vahel. 1137, kui Lothar suri, valiti [[Saksa kuningas|Saksa kuningaks]] Staufist [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad]] ning algas tõeline kodusõda.
 
==Nimest==
Lothar von Supplinburgi on tavaliselt nimetatud Lothar III, ehkki tegelikult on sellenimelisi Saksamaa valitsejaid olnud vaid kaks, kuna [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar I]], [[Kesk-Frangi kuningas]] ja [[Kesk-Frangi keiser|keiser]] (843–855), valitses teoreetiliselt ka [[Ida-Frangi riik|Ida-]] ja [[Lääne-Frangi riikeriik]]e (ehkki reaalselt tegid seda tema vennad [[Charles II Paljaspea]] ja [[Ludwig Vaga]]) ehk sealhulgas Saksamaad, ent tema poja [[Lothar II (Lotring)|Lothar II]] võim piirdus vaid Lotringiga[[Lotharingia]]ga, mis jääb Saksamaa piiridest enamjaolt väljapoole. Seetõttu pole tema nimetamine Saksamaa valitsejaks ilmselt õigustatud, kuid kuna ajaloolises traditsioonis on juurdunud nimetus Lothar III, siis on ehk parem kasutada ikkagi seda nimekuju.
 
 
 
[[Kategooria:Saksa-Rooma keisrid ja Saksa kuningad]]
[[Kategooria:Saksimaa hertsogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1075]]
[[Kategooria:Surnud 1137]]
68 620

muudatust