Hugo Kuusner: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Ta oli [[Pärnu linnapea]], [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu]], [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] ja [[Seadusandlik Delegatsioon|Seadusandliku Delegatsiooni]] liige.
16. juunil 1933 mõistis [[Viljandi-Pärnu rahukogu]] ta ametialase kuriteo (omastamise ja raiskamise) eest 1½ aastaks [[vangirood]]u ühes kõigi õiguste kaotamisega<ref>Hugo Kuusner 1½ aastaks kinni. Vaba Maa, 18. juuni 1933, nr. 140, lk. 8.</ref>.
Pärast vanglast vabanemist taotles Hugo Kuusner 23. veebruaril 1937 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamist 21. või 23., aga mitte 24. veebruaril<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110701828098&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&img=era0031_006_0000058_00006_t.jpg&hash=b675ac5240c80a3de02019370bce3507</ref>. Riigiarhiivi direktor [[Gottlieb Ney]] leidis, et "...peab jõudma otsusele, et Eesti vabariigi algpäevaks tuleb pidada 24 veebruari 1918, s. o. päeva mil pealinnas kuulutati välja iseseisvus ja mil ka tegelikult läks kõrgeim võim selleks valitud organite (esialgu Päästekomitee, siis ajutise valitsuse) kätte.<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110701828098&img=era0031_006_0000058_00005_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=2a81af08e7cd705f1c7d4f7653060751</ref>"
| |||