C<sub>6</sub>H<sub>12</sub>O<sub>6</sub> → 2 CO<sub>2</sub> + 2 C<sub>2</sub>H<sub>5</sub>OH
Kõik aeroobsed organismid toodavad süsihappegaasi, kui nad oksüdeerivad rakkude [[mitokonder|mitokondrites]] [[sahhariidid|süsivesikuid]], rasvhappeid ja [[valgud|proteiine]]. Need arvukad rakus toimuvad reaktsioonid on keerulised ja raskesti kirjeldatavad (raku hingamine, anaeroobne hingamine ja [[fotosüntees]]). [[Fototroofid]] (nt. taimed, tsüanobakterid) kasutavad teistsugust toimimisviisi. Taimed seovad õhust süsihappegaasi ja koos veega toodavad sellest süsivesikuid.
nCO<sub>2</sub> + nH<sub>2</sub>O → (CH<sub>2</sub>O)n + nO<sub>2</sub>
Süsinikdioksiid lahustub vees, kus see spontaanselt muutub süsihappegaasist süsihappeks ja vastupidi. CO<sub>2</sub> ja H<sub>2</sub>CO<sub>3</sub> suhtelised kontsentratsioonid ja vähemaprootonilised vormid HCO<sub>3</sub><sup>-</sup> (bikarbonaatvesinikkarbonaat) ja CO<sub>2</sub><sup>3-</sup> (karbonaat) sõltuvad [[pH]]-st (happelisusest). Neutraalses või kergelt aluselises vees (pH<6,5) domineerib bikarbonaatvesinikkarbonaat (>50%), valdavaks (>95%) muutub see merevee pH juures. Väga aluselises vees (pH>10,4) domineerib karbonaat. BikarbonaatsedVesinikkarbonaatsed ja karbonaatsed vormid lahustuvad väga hästi, näiteks õhuga tasakaalustatud ookeanivees (kergelt aluseline, tavaline pH = 8,2 – 8,5) on 120 mg bikarbonaativesinikkarbonaati liitri kohta.
=== Tööstuslik tootmine ===
Tööstuslikult toodetakse süsihappegaasi peamiselt viie protsessiga:
* Otseotse looduslikest süsihappegaasi allikatest, kus see tekib happelise vee toimel [[lubjakivi]]le või [[dolomiit|dolomiidile]]
* Kõrvalsaadusenakõrvalsaadusena vesinikku tootvates taimedes, kus metaan muudetakse CO<sub>2</sub>-ks
* Fossiilkütustefossiilkütuste või puidu põletamisel
* Suhkrusuhkru kääritamisel õllepruulimisel või muude alkohoolsete jookide valmistamisel
* Lubjakivilubjakivi (CaCO<sub>3</sub>) termilisel lõhustamisel, lubja (kaltsiumoksiidi, CaO) valmistamisel.
== Kasutusalad ==
|